 |
| |
REFORMITUD TÜÜPMAJAD
27.03.2008
Eesti ekspressi arhitektuuritoimetaja Karin Paulus ei saanud esimesel korral arugi, et tegu on tuunitud nõukaaegsete elamutega.
Haapsalu Kastani elurajoon ausalt öeldes suurepärase imagoga silma ei hakka. Kuigi rohelust on palju, tunduvad suured korterelamud väikelinna mastaape arvestades suisa kohatud. Kui ruumi on laialt käes, aga inimesi mitte eriti, siis tundub üpris arutu rahvast paneelikatesse ja hruštšovkadesse virnastada, aga eks see ole nõukogude pärand.
Tänane olukord Haapsalu arhitektuuripõllul on pigem nukker kui rõõmustav. Meri, meeldiv atmosfäär ning taastusravivõimalused on siia toonud küll välismaa seenioreid ning kodumaa suvitajaid, kuid ka neid mitte nii märkimisväärselt, kui oluliselt apetiitsemas Pärnus. Ikka napib siia päriseks elama tulevatest kodanikest. Sestap seisavad paljud ajaloolised hooned tühjana või hooldamata ning ka uusi ehitisi suurt ei rajata. Kui, siis ikka pigem kaubanduskeskusi. Tõsi, linna piirile ning mereäärde ehitatakse jõudumööda ka eramuid, kuid nende tase on jäänud pigem nõrgaks ja keskmiseks. Sestap võiks Kastani tänava elamuid pidada kohalikul skaalal omamoodi arhitektuurisündmuseks.
Ausalt öeldes ei saanud ma esimesel korral kohe aru, et need on algupäraselt Eesti Projektis kavandatud tüüpsed 5-korruselised raudbetoonelamud, mille ehitamine on jäänud peale põhikonstruktsiooni ja katuse valmimist seisma. Uue projektiga muudeti korterite plaane, fassaade, parandati sisepiirete helipidavust ning avardati hoonete sissepääse. Kuigi majade mahud sobivad oma „ajaloo” tõttu suurepäraselt ümbritsevate ehitistega, on hoonete välisilme lahendatud Urmas Murule ning Peeter Perele omases võtmes. Kastani tänava majadel on nüüd rohkem karakterit ning meeldejäävust. Kõige sarnasemad on Haapsalu korterelamud ehk sama arhitektuuribüroo rohekaskollaste punktelamutega Tartus Anne luhal.
Majade krohv on soliidne tumehall, rõdude piirded on Muru-Pere „leitmotiivina” perforeeritud plekist. Kerge nihestatuse ning rütmika abil muutub odav materjal kordumatuks. Nagu naaberhoonedki on need elamud 5-korruselised. Kastani 28 majas on kolm sektsiooni ning 45 korterit, Kastani 36 omas kaks sektsiooni ja 30 korterit. Kõige väiksemad korterid on ühe, suurimad neljatoalised. Algupärase siseviimistluse kohaselt on seinad värvitud, põrandatel on laminaatvõi tammeparkett, paneellagi on värvitud. Viimase korruse korteritesse saab võimalusel paigutada ka kamina. Kui viimastel aastatel on majad moe tõttu sageli saanud püstised ja kitsad nn prantsuse rõdud või laskepilusid meenutavad köögiaknad, siis tänu nõukogude aja pärandile on Kastani elamutel avarad aknad ning suured rõdud. Viimaseid ilmselt haritum rahvas enam kinni ehitama ega ilusaks tegema“ ei hakka. Alles on jäetud ka lamekatus. Lisaks kõrvalolevale üpris suurele parkmetsale ei puudu kvartalist uus mänguväljak ning korralik haljastus. Õnneks ei ole siinkohal lõivu makstud autode parkimisele.
Haapsalu Kastani tänava elamud on suurepäraseks eeskujuks, kuidas võiks moderniseerida kas pooleli jäänud või lihtsalt väsinud ilmega vanu tüüpelamuid. Midagi väga kapitaalset tegema ei peagi. Pigem tasuks lisada „aksessuaare“ (moodne rõdu on nagu uus pross) ning kaasaja küttehinnast tingituna parandada soojustust, uuendada torustikke jne. Praegu võime ka näiteks Tallinnas Lasnamäel näha analoogilisi taotlusi, kuid ebaõnnestunud tulemeid. Mõnele kõrgele paneelikale on pähe istutatud viilkatus, mis mõjub nagu sadul sea seljas. Teisal näeme ilmetuid plekist otsaseinu, mis võivad küll haakuda lähikonna bensiinijaama värvigammaga, kuid maju endeid küll ei rikasta. Samas tuleks tunnistada ka nõukogude masselamuehituse voorusi. Eriti kurb on tagasiminek praegustes plaanilahendustes. Uusehitistega võrreldes ei saa kuidagi öelda, et Mustamäe, Õismäe või Annelinna korterite põhiplaanidel oleks midagi viga. Vastupidi: neis on rohkem eraldiasetsevaid, mitteläbikäidavaid tube, köökki paikneb omaette ruumis, vannitoas saab end pesta harilikult ikka vannis. See pole ju ka ime, kui vene ajal töötasid majade kallal suured projekteerimisettevõtted aastaid ja arvesse võeti ka igasugu norme ning “teaduse ja tehnika saavutusi”, siis praegu on mitmed elamud tillukeste osaühingute
esimesed katsetused.
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=77&id=971 |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
|
