 |
| |
Leninid ja pühakud
05.05.2008
Kunagine hobusetall Tallinna vanalinnas renoveeriti ehedate materjalidega Soome arhitektuuribüroo puhke- ja esindusruumideks. Paekiviseinad kombineeriti klaasi, terase ja puiduga võimalikult suure materjalide kontrasti saavutamiseks. Tänapäevase väljapeetuse taustal laiutab elutoa seinal isakene ise – Lenin! Ja toas teine! Ja kolmaski! Magamistoas aga pikutatakse Neitsi-Maarja valvsa pilgu all. Mida omanik küll sellise kombinatsiooniga mõelda võis? Aino Ingrid Sepp küsis järgi.
Tallinna vanalinna ühes vaikses kõrvaltänavas, tagasihoidliku värava taga peidus, on üks ootamatult stiilne ja mehine korter. Vana hobusetalli kohale rajatud kolmekorruseline elamu on Soome arhitekti Jukka Tikkaneni firma puhkepaik. Paekiviseinte tuhm helehall, terase läikiv külm hall, must nahk ja ainsa värvina põranda punakaspruun annavad kokku üllatavalt koduse tulemuse – nostalgialemb koduuudistajat aga üllatab hoopis dekoratsioonide osa - Leninid! Ja kohe mitu!
Jukka Tikkanen, miks otsustasite just selle korteri kasuks?
Meie kindel soov oli leida sobiv korter firma külaliste võõrustamiseks ja töötajate puhkepaigaks ilmtingimata just Tallinna vanalinnast. Tükk aega käisime koos maakleriga ringi, otsides sobivat kohta, kuhu puhkepaika ehitama hakata. Aastal 2001, kui korterit esimest korda nägin, oli see juba renoveeritud, kuid täiesti jube. Omanik oli prantslane, kes oli kõik seinad rohelise männilaudisega üle löönud ja vahele siledaks krohvitud pinnale kollast värvi seina tõmmanud. Ka köögimööbel oli roheline. Oeh, see oli kole. Ma ei olnud jubedamat korterit vist elu sees näinudki. Kuid nägime siin võimalusi – ja praegu näeb see muidugi hoopis teissugune välja.
Remont oli seega ilmselt päris tõsine ettevõtmine? Milline oli teie visioon?
Et tegemist on arhitektuuribüroo esindus- ja puhkeruumidega, jälgisime muidugi büroo stiili, mis lähtub alati suurte kontrastide loomisest. Kui krohvi alt tuli korralik paekivisein välja, otsustasime selle vastandiks tuua kõrvale klaasi ja terast. Paekiviseinte puhastamine oli muide tohutu töö. Krohv toksiti käsitsi maha, kogu korteri ulatuses.
Ka veevärk ja elektrijuhtmed tuli otsast lõpuni välja vahetada. Sisse ei jäänud mitte ühtegi vana toru. Ventilatsioon osutus liiga nõrgaks ja keldrikorrusele tuligi paigutada teine, olemasolevale lisaks. Enne selle uuendamist aga jõudis kaminatoa lagi tuksi minna. Värv koorus maha, ilmselt oli seal ka materjal valesti valitud. Ehitajaga oli meil leping, mille kohaselt pidi korter viie kuuga valmis saama – reaalselt läks ehitustöödeks kaks aastat. See oli karm töö, kuid tulemusega oleme rahul.
Korter oli ju siis teissuguse planeeringuga?
Kolmandale korrusele, kus praegu asuvad nö peremehe privaatruumid – magamistuba, kabinet ja vannituba – läks teiselt korruselt lihtsalt redel. Ülemine korrus oli kütmata ja pime. Et sinna asjalikku ligipääsu võimaldada, tuli teisel korrusel väikeste magamistubade seinu nihutada, et luua ruumi metallist keerdtrepi jaoks. Katusekorruse vannituba nõudis ka pisut mõtlemist, kuid keset ruumi oli selleks kõige loogilisem, st kõige kõrgem koht. Sellest kahele poole jäävad magamistsoon ja kabinet. Kättepesemiskoht on Ameerika stiilis eraldi, mitte vannitoaga koos. Akna süvendist leidus sellele paras koht. Sinna langeb aknast päevavalgust ka ja nii on seal hea habet ajada või meikida, kuidas keegi soovib.
Aga Leninid? Kuidas te küll selle peale tulite, et „suure isa“ piltidega sisustama hakata?
Tegelikult on see Lenini värk nali. Esimese Leniniga maali leidsin puhkusereisil Kiievist. Siis olime remondiga just algust teinud. Vana maal oli noaga raamist välja lõigatud, ära retsitud ja väga halvas korras. Ma ostsin selle tänavakaupmehe käest, kes seda hoidis rulli keeratuna kohvris teiste samasuguste hulgas. Viisin ta Tallinnas kunstiärisse restaureerimisele ja praegu on ta ju vägagi viisaka välimusega. Restaureerija tegi tõesti head tööd.
Kusjuures mul tõesti ei ole mingit poliitilist ideoloogiat. Nimelt natuke hiljem, kui olin soetanud Balti jaama turu pealt teise Lenini, hakkasid tuttavad mulle neid igal võimalikul puhul kinkima. Asi läks täiesti naljaks kätte. Peaks vist need Leninid ja Stalinid sealt maha võtma, et keegi ennast puudutatuna ei tunneks?
See esimene Lenin siiski aitas sisekujundusele kaasa – ma märkasin paari detaili, mis olid üks-ühele maali pealt kopeeritud?
Jah. Saunaosakonna tugitoolid oli nagunii plaanis katta linadega. Esialgu mõtlesin toole otsida kuskilt täiturult, kuid leidsin sobilikud Eesti Näituste messikeskusest. Ning maalil nähtud oranž värv kordub ka teise korruse diivani kattel.
Bulthaup´i köök näeb uhke välja. Kas see oli ka kindlate soovide nimekirjas?
Bulthaup´i köögimööblile sattusin peale vanalinnas jalutades – esindus asub ju seal. Omanik Rein Laur disainis köögi isiklikult. Hinda ma nimetama ei hakka, kuid see osutus üheks maailma kallimaks köögimööbliks. Ma arvasin, et kõige kallim, kuid sisearhitektist tuttav Kaisa Blomstedt teadis rääkida, et on veel kallimaid olemas. Keegi külalistest muide pakkus, et tegu on tööstusliku köögimööbliga, mis kuskilt kasutatud peast ostetud! Aga minu meelest roostevaba teras sobib korteri stiiliga hästi kokku, nii et eks ta ole ka oma hinda väärt. Mulle ta igatahes väga meeldib.
Saunas on kasutatud mitmeid toredaid nippe, näiteks peeglite taha peidetud koristustarbed. Millest selline lahendus lähtus?
See oli keeruline olukord, kuhugi oli vaja kogu see kraam paigutada. Võtsime siis peegliraamid julgelt kasutusele. Näis, kaua need peeglid seal vastu peavad, nimelt mingit erilist niiskusevastast kihti neil peal ei ole. Küllap ajapikku hakkavad pragunema ja kooruma.
Metallkaared duššide kohal on ka oma disain. Tahtsime viia korteri klaas-teras-kivi-liini lõpuni. Kohalik firma siis teostas selle töö.
Ma polegi vist nii macholikult sisustatud korterit enne näinud. Siin vist proua käest ei küsitud, kui materjale ja mööblit valiti?
Ei, naisjõude siin tõesti ei kasutatud. Oma büroo meestega tegime ja büroo stiili kohaselt. Meie büroo stiil juba on selline, et loome alati materjalidega võimalikult suure kontrasti. Siin on toodud paekivile vastandiks klaas ja metall. Kuid jah, büroos on meil selline tava, et rohkem kui kahte värvi ei tohi meie hoonetes kasutada, peale musta ja valge. Sama liin läheb isegi arendaja reklaamideni välja: värvigu või muru punaseks, kuid kolme värviga reklaami meie majadele ei tehta.
Muide, üks detail, mille tahaksin välja tõsta on põrandaliistu asemel kasutatud köis. Ainar Luik, kes projekti eest vastutas, mõtles selle välja. Sein oli nii kõver, et sinna oleks olnud keeruline ilusasti paigutada tavapäraseid puitliiste. Ainus, mis mul endal sel hetkel oleks olnud asemele pakkuda, oleks olnud mingi ehitussegu. Köis aga oli suurepärane mõte!
Fotod: Pelle Kalmo
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=3&id=987 |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
|
