OTSING
  Laudpõranda saab soojaks nii mineraalvilla kui kergkruusaga
01.09.2008

Laudpõrandat ei tohi uisapäisa soojustada, see võib lõppeda maja­vammi rünnakuga või sundida läbi vahelae jalgade põntsumist kuulama.



Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto kinnitusel tuleks vana põranda renoveerimisel ja soojustamisel kõigepealt selgitada, mis tüüpi ja mis konstruktsiooniga põrandaga on tegemist. “Üldjuhul on tegu kas alt tuulutatavate või siis mittetuulutatavate põrandatega. Kui konstruktsiooni tüüp on selge, tasub läbi mõelda, millised on vead ja mida tahetakse saavutada – ei saa võtta ühte standardlahendust ja kasutada seda kõikjal.”

Esimese korruse täitepõrandate renoveerimisel on alati küsimus, kuidas isoleerida niiskus ja tagada põranda tihedus. Esimesel korrusel vähendab niiskuse ohtu ka kergkruusa kasutamine, eriti sobilik on see pesemisruumides. Võimaluseks on ka alla põranda valamine, nagu uute majade puhul sageli tehakse. Siin aga tuleb olla väga ettevaatlik, et segu sisse ei jääks puutükke, mis on potentsiaalsed seenekolded. “Ettevaatlik tuleb olla ka saepuru kasutamisel soojustusvahendina. See ei sobi kindlasti esimese korruse põrandale, sest ta niiskub ja siis on vamm kerge tekkima. Kui kasutada, siis vahelagedes ja segatuna lubjaga,” nendib Elvisto.

Põrandastuudio müügijuht Marko Pander selgitab, et on suur vahe, kas tegu on uue betoonpõranda või vanade laagide vahele soojustuse paigaldamisega. “Betoonpõrandat soojustatakse tavaliselt vahtplastiga, laagide puhul aga kasutatakse klaas- või kivivilla, mõnikord ka puistevilla,” sõnab Pander. “Korteri või ühe toa puhul tasub käsitsi puistata, kui aga on vaja soojustada terve korteri põrand, siis masin kohale ja laseb laagide vahed täis.”

Põranda soojustamiseks sobib nii kivi- kui ka klaasvill. Kindla vahega laagide puhul saab kasutada standardlaiusega villaplaate, vanemates majades, kus laagide laiused erinevad, sobib hästi rullis soojustus, mida saab ise nii laiaks lõigata, kui parasjagu vaja. “See on küll natuke pehmem, aga toimib küll,“ kinnitab Ponder.

Saint-Gobain Isover Eesti ASi müügiesindaja Indrek Sniker selgitab, et villast soojustusel peab villapaan peab olema umbes 15 mm laiem kui kahe tala vahe. “Muidu ei liibu vill tihedalt talade vastu ja villapaan ei pruugi karkassi vahel püsida. Tühimikes hakkab õhk liikuma ning soojapidavus langeb,” räägib Sniker. Karkassi standardsamm on 600 mm, 900 mm ja 1200 mm ning puitpruss on 50 mm lai.

“Nende sammude jaoks on olemas standardmõõtudega villad,” kinnitab Sniker. “Ka erimõõtu karkassivahe puhul tuleb villapaan umbes 15 milli­meetri jagu laiem lõigata. Teineteise suhtes risti asetsev topeltkarkass vähendaks külmasildade mõju.” Villa ei tohiks ka kokku suruda, see ei anna mingit efekti, kuna seeläbi surutakse õhk villakiudude kiudude vahelt välja ja soojapidavus mitte ei parane, vaid halveneb. Soojaisolaator on seisev õhk villakiudude vahel.

Tarmo Elvisto soovitab laagide vahe ka kõrgusesse täis panna, jättes sentimeetrikõrguse tuulitusvahe. “Puistevillaga võib ka ääreni täita, sest see vajub pisut. Lisaks mineraalvilladele on sobivaks soojustusmaterjalideks ka tselluvill, samuti kergkruus ehk keramsiit,” selgitab Elvisto.

Kui soojustuskiht paigaldatud, pannakse laagidele sageli vineer- või OSB-plaat, millele paigaldatakse põrandalauad. “Kui põrandalauad on paksud, saab nad paigaldada ka otse laagidele, ent tänapäevased lauad seda sageli ei võimalda,” nendib Ponder. “Otse laagidele võiks paigaldada laudu, mis on 28 millimeetrit ja enam.”

Kui omanik ihkab täpselt tasa­pinnalist põrandat, on vanemates majades on nii mõnigi kord tarvis ristlaagitust ja lisaloodimist. Tarmo Elvisto hinnangul tuleks siiski lähtuda sellest, et vajumine peab olema peatatud. “Väike langus võib jääda, aga kunagise vajumise põhjus peab olema likvideeritud,” lausub Elvisto.

Vana põrandatäide isoleerib hästi heli

Säästva Renoveerimise Info­keskuse juhataja Tarmo Elvisto kinnitusel on vahelagede remontimise tüüpveaks vana soojustuse liiga kergekäeline välja kandmine. “Mõeldakse, et viime vana välja ja uue tänapäevase soojustusvilla asemele, aga see pole näiteks heliisolatsiooni seisukohast sugugi alati õigeim lahendus. Lubja ja liiva või lubja ja saepuru kihi välja kandmisel ja lihtsalt villaga asendamisel muutub läbikostvus nii mõnigi kord ootamatult suureks,” lausub Elvisto.



Ka Saint-Gobain Isover Eesti ASi müügiesindaja Indrek Sniker rõhutab, et vanade vahe­lagede renoveerimisel ei tasu vahelaest liiva eemaldada, kuna liiv aitab summutada teisest ruumist kostvaid madalaid sagedusi. “Klaasvill summutab keskmisi ja kõrgeid sagedusi. Kui nüüd tahetakse saada helipidav puitvahelagi, siis tuleb väga korralikult ehitada, kasutada elastsete sidemetega kipsikarkasse, elastseid kummitihendeid. Ujuvpõrandate korral ei tohiks unustada, et n-ö ujuv osa tuleks eraldada ka külgnevatest seintest,” selgitab Sniker.

Tarmo Elvisto kinnitusel tasub vana liiv sisse jätta ka raskuse tõttu. ”On juhtunud, et kogu liiva eemaldamisel tahavad raskuse alt vabanenud vanad talad end rohkem sirgu ajada ning ajavad segamini konstruktsiooni. Mõnikord on aga kasuks ka kergemaks tegemine. Igal juhul ei tasu vana põranda kallale uisapäisa minna.”

Tema sõnul tasub uue põranda ehitamisel vana täidis, näiteks liiva, savi ja lubja segu, tagasi panna ja katta uue soojusisolatsioonimaterjaliga peamine kiht. “Lisaks tuleks parandamiseks laagid taladest isoleerida heliisolatsioonikihiga. Vahendeid on erinevaid, sobib ka tavaline linavilt. Siis ei kandu kõndimise heli ühelt puitkonstruktsioonilt järgmisele,” sõnab Elvisto.

www.aripaev.ee
 
Ehitus.ee artiklid
Kõik vanemad uudised leiad arhiivist
Login
Kasutaja:
Parool:
Registreeru
Unustasid parooli?


Kõik õigused kaitstud 2007 – 2020, ehitus.ee  |  Turismiweb.ee  |  Sisustusweb.ee
e-mail: info@ehitus.ee / tel. 6 818 880