 |
| |
Fassaadide katmiseks pakutakse eripalgelisi klaaspakette
08.09.2008
Klaasfassaad eeldab juba projekteerimisel täpseid kütte- ja ventilatsioonikulude arvutusi.
Klaasfassaade tehakse reeglina alumiiniumprofiilidest kandekarkassile ning klaaspaketid paigaldatakse karkassile väljastpoolt.
Klaasid kinnitatakse väljast katteliistudega või vuukidesse peidetud klambritega, mitteläbipaistvad osad tehakse aga taustvärvitud klaasidega, mis seestpoolt soojustatakse villaga.
"Kõige paremad klaasfassaadid on soojapidavad, mürakindlad ja sissemurdmiskindlad. See sõltub peamiselt klaaspakettidest, mida klaasfassaadile valitakse," selgitab ASi Malmerk klaas-alumiiniumkonstruktsioonide ja lehtmetalli osakonnajuhataja Tõnis Neilinn.
Seejuures toimub õhu liikumine klaasfassaadide puhul täpselt samamoodi, kui tavaliste akendegi puhul, ventilatsiooni saab paigaldada mitmeti. "Ventilatsioon tagatakse kas avatavate akendega fassaadis või siis ventrestidega," selgitab Neilinn. Selleks aga, et väljast tulevat müra kinni püüda, saab paigaldada kõrge helipidavusega klaaspakette.
"Arvestada tuleb ka sellega, et klaasfassaadi soojajuhtivus on üldjuhul üle kolme korra suurem, kui tänapäevastele normidele vastaval välisseinal," sõnab OÜ K.M.T. Fassaadimeistrid juhatuse liige ja müügidirektor Martin Talts. "Seetõttu on hoonete projekteerimise käigus vaja teha põhjalikud ja asjatundlikud kütte- ja jahutuskulude arvutused."
Klaasfassaadid on ka oma hinnalt tunduvalt kallimad, kui mis tahes umbne seinakonstruktsioon. 1 m² klaasfassaadi hind jääb vahemikku 2000 kuni 4000 krooni. "See sõltub fassaadisüsteemist, klaasiväljade suurusest, staatikast, klaasitüübist ja heliisolatsioonist," sõnab Talts. "Tulekindlatel, kuulikindlatel ja väga erilise klaasiga, näiteks painutatud või pildiga fassaadidel on aga hind oluliselt kõrgem."
Eesti klaasfassaadide valmistajad kasutavad peamiselt Saksa või Soome firmade profiilisüsteeme, vähesemal määral Põhja-Ameerika päritolu fassaadisüsteeme.
"Viimatinimetatu puhul on tegemist just kõrghoonete ehituseks hästi sobiva elementfassaadiga, mille puhul paigaldatakse objektil juba eelnevalt tehases klaasitud elemendid," sõnab Talts. "Sellise fassaadisüsteemi puhul saab kõrghoonete ehitusel aega kokku hoida. Kuna paigaldamisel puudub vajadus ka tellingute, tõstukite ja muude fassaadi välispinnale paigaldatavate mehhanismide järele, saavutatakse märkimisväärne kokkuhoid."
Üldjuhul saab aga toote keerukusest tulenevalt klaasfassaade müüa vaid koos paigaldusega. "Kõige levinumaks on katteliistudega klaasfassaadi variant, sest see on hinna poolest kõige soodsam," sõnab Neilinn. "Samuti kasutatakse kombineeritud variante, kus katteliistud on kas ainult vertikaalvuukidel või ainult horisontaalvuukidel."
Esimesi klaasikatsetusi oli Kunstihoone fassaad
Martin Talts
OÜ K.M.T. Fassaadimeistrid juhatuse liige ja müügidirektor
Klaasfassaadide teerajajaks saab pidada raudteejaamade valguskatuseid. Eesti esimesed klaasfassaadid ehitati maailmasõdade vahelises ajal, nt Tallinna Kunstihoone või mitmete koolimajade fassaadid.
Vähesel määral ehitati Eestis klaasfassaade ka Nõukogude okupatsiooni perioodil, nt Nõukogude päritolu profiilisüsteemidest valmistatud plaanikomitee hoone, Raadiomaja, Merelaevanduse korterelamu, aga ka Lääne päritolu profiilisüsteemist ehitatud hotell Olümpia, Tallinna Olümpia Purjespordikeskus, Kommunaari ja Salvo tehasehooned.
Suurem osa selle perioodi klaasfassaade on küll viimase kümne aasta jooksul lammutatud ning nende asemel on ehitatud uued, kuna neil oli tänapäeva mõistes primitiivne tehniline lahendus, mis ei vasta soojapidavuselt ega ka esteetiliselt tänapäevastele nõuetele.
Taasiseseisvunud Eesti esimene suur klaasfassaad ehitati Hansapanga peahoonele, mis valmistati Soomes. Hansapangale järgnes terve rida klaasist büroo- ja ärihooneid: Tallinna Pank, endine Eesti Kaabli hoone, Eesti Hoiupanga peahoone, Forekspanga peahoone, Emajõe Keskus, Eesti Ühispanga peahoone, Kawe Plaza, Radisson SAS Hotell, Pärnu Terviseparadiis, City Plaza ärihoone, Viru Keskus, endine Tallinna Teenindusmaja (Best Western hotell Tallink) ning Maakri tänava kaksiktornid.
www.aripaev.ee |
|
 |
|
|
|
