 |
| |
Toimiv vihmaveesüsteem hoiab maja
11.09.2008
Asjatundjate arvates ei tasu vihmaveesüsteemi pealt raha kokku hoida, kallimad tooted on ka tunduvalt kvaliteetsemad.
Toomas Võsu, OÜ V-Tempsi müügijuhi sõnul on vihmaveesüsteeme vaja majale nagu kraanikaussi kraanile. “Sellist mõtet ei saagi tekkida, et ei pane üldse või lükkan määramatuks ajaks edasi,” ütleb Võsu. “Kõigepealt peaks majaomanik endale selgeks tegema, millise kujuga vihmaveesüsteeme ta soovib.” Võsu sõnul on tegemist maitseasjaga, tema müüdutest aga moodustavad 70% kandilised ja 30% ümarad torud.
“Tavaliselt on kliendil oma ettekujutus või siis anname talle nõu oma maitse järgi, kui ta kimpu jääb,” ütleb Võsu. “Värve saaks valida 24 hulgast, üldiselt kasutatakse aga kuni viit värvi, kusjuures liidriks on tumepruun.”
Võsu leiab, et kõige kindlamaks vihmavee ärajuhtimise vahendiks on maa-alused äravoolukaevud. “Neid on tänapäeval valida erinevaid,” leiab Võsu. “Parimaks pean ikkagi terasest ja kahepoolse PVC-kattega vihmaveesüsteeme. Plastikust vihmaveesüsteemid sobivad vast rohkem soojema kliimaga maadesse.”
Hinnataseme kohta arvab Võsu, et see oleneb palju sellest, kuidas klient ise suudab enda eest seista. “Eks järeleandmisi tuleb ikka teha, kui rebimiseks läheb,” muigab Võsu. “Minul oma ringkond, kes on mulle truuks jäänud.”
Võsu arvates on igal juhul parem tellida katus ja vihmaveesüsteemi paigaldus ühelt firmalt, kui tegemist on katusefirmaga. “Üldehitaja puhul ma arvaksin küll teisiti. Kes kõike oskab, ei oska üldjuhul midagi. Üsna sageli tuleb minna mureliku majaomaniku juurde tehtud tööd hindama,” selgitab Võsu.
Ka lumetõkked peaks Võsu arvates kindlasti panema. “Ja soovitatavalt peaks need olema ikka õiged ja kvaliteetsed lumetõkked, mitte need, mis vaid selle nime kannavad.”
LLK Katused OÜ tegevjuhi Meelis Lehtsalu arvates sõltub vihmaveesüsteemi valik katuse kaldest ja pinna suurusest. “Oluline on, et süsteem võtaks kogu vee vastu ja suunaks püstikusse,” põhjendab Lehtsalu. “Vihmavee juhtimiseks tehakse kanalid, vesi juhitakse kogujasse ning sealt kanalisatsiooni.”
Lehtsalu arvates tuleks rõhku panna korralikule eeltööle ning paigaldusele. Ka tema toob näiteid, kus vähemalt paarikümnel korral on kliendi vihmaveesüsteemi tulnud vahetada, põhjuseks kehv katus või paigaldus.
Metek Profiil OÜ juhataja Erko Karo arvates tuleb vihmaveesüsteemi valikul arvestada katuse suurusega. “Sellest oleneb, kui palju torusid peab paigaldama ja kui suur renn peab olema,” märgib Karo. Vihmavee juhtimine oleneb tema sõnul pinnasest.
“Sellest sõltub, kas vihmavee jaoks on vaja eraldi äravoolutorustikku, nagu see eramajade puhul tavaliselt on, või peavad olema vastavad kalded. Kõik projektid on erinevad,” selgitab Karo.
Soojenduskaablid pole Karo sõnul meie tingimustes ilmtingimata vajalikud. “Neid võib panna, ent ei tarvitse. Küll aga tasuks käiguteede kohale paigutada korralikud lumetõkked,” soovitab ta.
Vihmaveesüsteemi muretsedes tasub teada:
-Ilma vihmaveesüsteemita tilgub saju korral vihmavesi räästast otse maha ning sealt omakorda pritsib maja vooderdisele, mistõttu liigmärgumise korral võivad tekkida niiskuskahjustused ja selle tagajärjel nõrgeneb omakorda ehitise kandekonstruktsioon.
-Rennide paigaldamisega juhitakse vesi katuselt vihmaveetorustikku ja suunatakse sülitiga maja seinast eemale.
-Vihmaveesüsteemi peamised osad on räästaste horisontaalsed veerennid ja neist allajuhitavad vihmaveetorud.
-Veerennide ja vihmaveetorude mõõtmeid ja allatulekute arvu mõjutab eelkõige katusele tuleva vee kogus ja katuse kuju. Veerenni ja torude paiknemine tuleb läbi mõelda selliselt, et veekoormis jaguneks süsteemi osade vahel võimalikult ühtlaselt ning et rennid ja torud asetseksid maja välimuse seisukohalt võimalikult loomulikult. Tavaliselt paiknevad torud maja nurkades ja akende vahel.
-Rennid paigaldatakse räästa külge spetsiaalsete kinnituskronsteinidega, mille kuju sõltub valitud rennidest (ümar ja kandiline) ning räästakasti kujust. Kalle võiks rennil olla 1–2 cm 5 meetri kohta.
-Et anda rennile tugevust, kinnitatakse kinnituskonksud umbes 800 mm vahega ja nii, et need toetaksid võimalikult hästi rennide liitekohti ning üleminekuid rennilt torule.
www.aripaev.ee |
|
 |
|
|
|
