 |
| |
Niiskus võib rikkuda elamise
11.09.2008
Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused võivad ilmsiks tulla hiljem ning olla tunduvalt kulukamad kui vaid värviparanduste tegemine.
Kodumajatehase ASi arendusdirektori Elar Vilti arvates võib konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse väljakuivamise või väljakuivamatuse mõju olla üsna erinev.
“Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud, ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada, kuna niisugused seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole,” selgitab ta. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke ning niiskuse mõju viimistlustöödele ei ole kohe märgatav. “Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahumuutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse, lagedesse, liitekohtadesse.”
Siseseinte puhul tuleb Vilti teada niiskuse mõju ilmsiks kiiresti. “Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti,” lausub ta.
Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib Vilti sõnul probleem siis, kui betoon pole korralikult kuivanud ning sinna ehitatakse peale puidust või puidul (puitlaastplaadil) baseeruv põrand. Tihedate põrandakatete (PVC, parkett) puhul kuivab niisugune konstruktsioon väga aeglaselt. “Niiskuse tõttu hakkab põrand mädanema. On olnud juhuseid, kus juba paari aasta pärast vajub selline põrand kokku.”
A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused.
Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades.
Parimaks kahjustuste vältimiseks peab Uiga seda, kui tellida tehasest valmis ruumelemendid. “Järgmine võimalus on tehases koostatud seinaelemendid, mis on kilesse pakitud.” Samuti on Arvi Uiga sõnul kütmine igale ehitisele parim kuivatamise vorm. “Kütke ja tuulutage! Kui ehituseelarve lubab ja tähtaeg peale pressib, võib kasutada ka spetsiaalseid niiskuse eemaldamise seadmeid,” selgitab ta.
Talvel on olukord Uiga arvates parem, kuigi meie viimaste talvede puhul on võimalus, et sademeid tuleb vähe, tema sõnul küll rohkem teoreetiliste killast. “Sageli sajab vihma ja lörtsi ning mured niiskusega on pehmel talvel veel suuremad. Hea ventilatsioon tagab, et ei tekiks hallitust ega niisket seisvat õhku.”
Samuti soovitab Uiga palgata usaldusväärse ja kompetentse ehitusjärelevalve. “Võidate kvaliteedis, enda närvides, rahas ning hilisemates remondi- ja ekspluatatsioonikuludes,” annab ta nõu.
Palkmajal tõrjub niiskust immutamine
Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem.
Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni.
Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks.
Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele, sest pidevas vihmas on toores palk kuuga tumesinine ja hallitab. Kui saab ruttu katuse alla, tõmbab palk ainult väljast halliks.
Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaks
Raul Evert
KPSR Konsult OÜ projektijuht, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige
Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelevalve. Projekteerimisel tuleks hoonele ette näha piisavalt laiad räästad, mis kaitseksid otseste sademete eest. Samuti on oluline, et hoonel oleks piisava kõrgusega sokkel, et pinnaselt ülespritsiv vesi ei tungiks konstruktsioonidesse. Väga suur osa puitkarkasshoone niiskuskahjustustest on põhjustatud olematust soklist. Oluline on tuulutuse läbimõeldud projekteerimine.
Kõigepealt tuleks rajada ajutised ehitised, nagu varjualused materjali ladustamiseks ja töötlemiseks. Puitmaterjali tuleb hoidmisel kaitsta märgumise eest. Parim viis on virnastada puitmaterjal varikatuse all aluspuudele, kasutades puidu iga kihi vahel vahelatte, et tagada õhu liikumine.
Praktikas kasutatakse kahjuks sageli kõige halvemat varianti – loobitakse puitmaterjal hunnikusse, lastakse see vihmas läbi liguneda ja siis kaetakse kilega. Nii tekib soodsaim keskkond puiduseente arenguks.
Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul. Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kust ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks. Sinetanud puit imab rohkem vett, see kuivab välja aeglasemalt ning on mädaniku tekkimise oht.
Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Selleks peaks ehitusobjektil olema piisav varu kattekilesid. Samas ei tohi unustada veeauru mitteläbilaskvaid kilesid maha võtta. Näiteks ühe elamu ehitusel unustas ehitaja PVC-kile mittekäidava pööningu vahelaele ning seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks.
Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaks. Selleks piisab tavaliselt aluskatte paigaldamisest. Tuuletõkkena kasutatavad kipsplaat ja eriti tuuletõkke puitkiudplaat paisuvad niiskudes ja kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda, ühendusteip rebeneb lahti ja tagajärjeks on külm tuba ja seinakontaktis vilistav tuul.
Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud, võib hakata paigaldama hoone soojusisolatsiooni. Vihmasel suvel ja eriti sügisel ei soovitaks kasutada märjalt paigaldatavat tselluvilla, mille kuivatusaeg on tavaliselt 2–3 nädalat, kuid pikeneb vihmase ilmaga veelgi.
Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.
Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda, et soojustus on kuiv. Märgunud materjal tuleb kuivatada või välja vahetada. Kipsplaatide, höövelpuidust sisevooderduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja tagada hoone ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja -temperatuur.
Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit imab niiskust eriti piki puitu, tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal ja teistes analoogsetes kohtades, kus veepritsmete sattumine puidule on tõenäoline.
Kahjustusi on võimalik vältida
-Ilmastikule avatud konstruktsioonide soojustust peab kaitsma niiskuse eest. Seega tuleb sademete ajaks isoleerimistööd lõpetada ning lahtine soojustus katta.
-Kui maja valmib sügis- või talvekuudel ning on oht, et konstruktsioonis võib olla niiskust, tuleks piirdeid hakatama kuivatama nii kiiresti kui võimalik ja kindlasti enne sisetööde algust. Kõige lihtsam viis selleks on hoone temperatuuri tõstmine ning aktiivne ventileerimine. Kusjuures, mida külmem on ilm väljas, seda paremini hoone seest kuivab. Madala temperatuuriga õhk suudab mahutada vähe niiskust. Kui niisugune õhk ventileerida ruumi ning tõsta selle temperatuuri, siis kasvab ka võime mahutada niiskust.
-Talvisel ajal tuleks platsil ehitatav hoone kaitsta kindlasti telgiga. Esiteks – see väldib sademete sattumist konstruktsiooni. Teiseks – paranevad töötingimused ning töökvaliteet, sest telgialuse temperatuuri saab hoida välistemperatuurist kõrgema.
-Kui pooleliolev ehitus jääb “talvituma”, siis tuleb ta kindlasti konserveerida nii, et oleks välistatud sademete ligipääs konstruktsiooni. Täpne tegutsemiskava sõltub muidugi sellest, millises faasis jääb hoone pooleli.
www.aripaev.ee |
|
 |
|
|
|
