 |
| |
Raul Vaiksoo puitmaja - 2008 parim puitehitis
23.02.2009
Parimaks premeeritud puitehitis 2008 – pika viiluga eramu Loobu kandis – meenutab kaugelt rehetaret. Moodne Kodu käis arhitekt Raul Vaiksoolt tare sünnilugu uurimas.
Pika katuseviilu all hakkab silma elegantne ja vaheldusrikas, mitmes toonis puidukasutus, selle varjus, vahel ja ümber aga palju klaasi. Nagu mitmel teiselgi Vaiksoo projekteeritud hoonel. Näib, et arhitektil on puiduga eriline suhe.
Kas mõne tellimuse puhul on juba ette teada, et maja tuleb puidust?
Tegelikult pole mingit vahet, millest maja ehitad, oleneb olukorrast ja ideest. Kõige tähtsam on see, kuhu see maja tuleb – sellest sõltub, millest ja milline see peab olema. Puidust maja on loomulik maal, linnas pole see tänapäeval sugugi parim lahendus.
Kuid vineer ja puitribid on sügavalt linnakeskkonda tunginud?
Tegelikult mina vineeri välisviimistlusmaterjaliks ei pea. Ja näiteks palk on ju linnas lausa vastuvõtmatu. Vähemalt mitte ümarpalgina.
Millest siis alustada?
Selle maja puhul oli esimeseks probleemiks krunt. Perenaine kutsus kohale vitsamehe, kes käis terve krundi läbi ja leidis, et hoone püstitamine tuleb kõne alla vaid väikesel künkaserval. Nii mahtusidki vaid magamistoad “rahulikku”, töö- ja elutoad aga juba “aktiivsesse energiatsooni”. Siis alles järgnes kõik muu.
Hoone justkui upitaks end künka otsas kõrgemale, et kaugemale vaadata. Seintel on mitut värvi romblaudist, nende kohal rahulik pika viiluga laudkatus. Katuses on palju valgusavasid, nii avatavaid (tubades) kui ka mitte. Sealt jagub valgust nii rõdudele, mis on arhitekti arvates eluruumis kohustuslikud, kui ka katuseviilu alla ruumidesse. Sest päevavalgus olevat maja juures peamine, seda tuleb meie kliimas maksimaalselt ära kasutada.
Aga energiatõhusus ja privaatsus?
“Valgust peab olema! Elutuppa ja söögituppa paistku päike siis, kui pere õhtul seal sööb ja puhkab, hommikul aga magamistuppa, siis kui on aeg ärgata. Ja mitte vastupidi. Muidu pole mõtet maja ehitadagi,” on arhitekt resoluutne.
Juttu ajades selgub, et vähe sellest, et päikesevalgus Vaiksoo jaoks oluline on, tähtis on ka terve ilmaruum, kuu ja tähtede asend. Seda siiski mitte astroloogilisest, vaid astronoomilisest vaatepunktist, teda lihtsalt võlub tähekogude graafika taevakummil ja selle muutumine aasta lõikes, mis sõltub Emakese Maa asendist ilmaruumis. Järgmise projekti, veel valmiva maja juures sõltub kõigi katuseavade asend tähekogude vaadeldavusest, peaaegu nagu inkade arhitektuuris...
Teine väga oluline asi on krundi reljeef, mida arhitekt peab vajalikuks maksimaalselt ära kasutada.
Sageli tekitab ta pinnase- ja vundamenditööde käigus seda juurdegi. Muidugi on seetõttu projekteerija töö nii arhiktektuurselt kui ka konstruktiivselt keerulisem, kuid see olevat igal juhul vaeva väärt. Mõnes mõttes on see kasulikki – on, kuhu vundamendiaugust välja kaevatud materjal panna...
Kas peamiselt ilu pärast?
Ei, ükski otsus ei tohiks jääda mõttetuks ilutsemiseks ja raharaiskamiseks, kõik peab olema filosoofiliselt ära põhjendatud. Ülimaks saavutuseks peaksin lahendust, mis tehtud märksa odavamast materjalist kui tavaks, kuid annab nii emotsionaalselt kui ka konstruktiivselt hiilgava tulemuse.
Sooja meekarva puidu taustal mõjub must konstruktsioon ärksalt.
Hädalahendus. Õiget puitmaja tuleks teha väärispuidust, nagu Jaapanis. Mänd ja kuusk lähevad aga määrdunult kollakaks. Peits ei aita, ehitusel läheb peitsipind alati laiguliseks, ja kui mitu korda katad, on faktuur jäädavalt kadunud... See tõttu on vaja panna neile kõrvale kontrastseid toone – musta ja valget.
Olen igat moodi proovinud puitu peitsida ja alles selle maja juures soovitas üks ehitaja mulle raudsulfaati, mis annab pleekinudhalli tooni. Seda pean suurimaks õnnestumiseks hoones! Algul jääb pind ikka oranžikas, aga kui saab aastajagu päikest ja tuult, muutub ilusaks hõbekas-siidiseks.
Samas, interjööris see ei tööta, jääbki oranžiks... Aga kui saaks lehisest või seedrist, või kas või tammest maja teha, siis poleks üldse mingit töötlust vaja, siidine pind tekiks aja jooksul ise.
Samasuguse nõudlikkusega ühendab arhitekt ka klaasipindu, kasutades minimaalselt raame ja kinnitusi, et vaade oleks puhas ja paitaks silma. Loodame, et saame sellest majast peagi teha ka tutvustava pildiloo, et vaadata, mis päike ja tuuled puiduga teinud on, ning et kõik kavalad võtted arhitektiga täpsemalt üle rääkida.
Moodne Kodu
Foto: Erik Konze
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B6A4A355DB3BBA2AC225755A005B2BDB |
|
 |
|
|
|
