 |
| |
Parkettpõranda kestvuse tagab terviklik kvaliteet
13.05.2009
Parkett on looduslik materjal, mis on tundlik keskkonnamuutustele – temperatuur, õhuniiskus jne. Järgneval leheküljel on välja toodud parketi paigaldustööd etappide kaupa. Igast etapist sõltub osa lõpptulemuse kvaliteedist ning seega tervikkvaliteedi tagab kõikide tööetappide korralik sooritamine.
Tänapäeval kogub aina enam populaarsust lipp-parkett. Tegemist on massiivsete parketiliistudega, mis on servadest sulundatud ning nimipaksusega vähemalt 14 mm. Tavaliselt on lipp-parketi valmistamisel kasutatud tugevaid puiduliike tamm, saar, kask, vaher või eksootilistest puitudest näiteks merbau või jatoba. Selline parkett, õigesti paigaldatuna ja hooldatuna, kestab aastakümneid.
Aluspõranda ettevalmistamine
Aluspõrand, millele hakatakse paigaldama parketti, peab olema sile ja tasane. Uusehitustel on tüüpiliseks aluspõrandaks kas betoon või tsemendibaasil tasandussegu. Vanemates majades võib esineda ka laudpõrandat. Esmalt tuleb kindlasti aluspõrand hoolikalt puhastada. Betoonpinnalt tuleb maha lihvida nn. tsemendiliimikiht, mis pole betooni pinnal kuigi tugevalt kinni.
Seejärel ehitatakse aluspõrandale plaataluspind. Selleks liimitakse vesialusel parketiliimiga maha vähemalt 9 mm paksused vineerplaadid või 12 mm paksused puitlaastplaadid. Plaadid kinnitatakse lisaks ka lööktüüblite või kruvidega, 30 cm sammuga. Plaatide vahele jäetakse ca 3 mm paisumisvuugid. Vuuke ei täideta, vaid jäetakse tühjaks, et võimaldada plaatidele “elamisruumi”. Plaatide liimisel tuleb arvestada ka juba parketi paigaldussuunda. Plaadid tuleb paigaldada diagonaalis parketi suhtes, et plaatide ja parketi vuugid ei langeks kokku.
Milleks plaataluspind?
Plaataluspind toimib betoonpõranda ja parketilippide vahel amortisaatorina, ühtlustades betooni ja puidu erinevaid mahumuutusi. Tavalises elamus varieerub õhuniiskus aasta jooksul 30% talvel 70 % kevadel. See toob kaasa ka parketilippide ca 3 %-lise mahumuutuse tangentsiaalsuunas (lipi laiuse suunas). Kui lipid on paigaldatud laevatekimustris ehk siis lipp lipi kõrvale, toimub paisumine progresseeruvalt ja ühe meetri laiusel põrandal võivad tekkida mahumuutused +/- 1,5 cm. Ruutmustri puhul kus lipid on paigaldatud ruudukujuliselt, toimuvad mahumuutused igas suunas ja kompenseerivad teineteist, seal on pragude tekkimise oht väiksem. Kuna massiivliistparkett võtab alati tasakaaluniiskuse, toimub vastavalt lipi kokkukuivamine ja paisumine. Nii näiteks on talvel näha parketilippide vahel praod, mis kevadel õhuniiskuse kasvades kinni paisuvad. Seetõttu saabki kvaliteetseima tulemuse talveperioodil paigaldatud põrandast, kuna talvel on puit maksimaalselt kahanenud ja edaspidisel ekspluatatsioonil tekib pragusid minimaalselt.
Plaataluspõrandale liimitakse parketilipid kahekomponentse, veevaba liimiga. Selline liim on kuivanult veekindel ning ei paisuta parketilippe. Liim kammitakse liimikammiga plaatpõrandale ning lipid asetatakse kohe värskele liimile ja surutakse kinni. Parketi soonde liimi ei kanta. Veevaba liimiga paigaldatud parketi võib lihvida 2 ööpäeva möödudes liimimisest.
Põrandaküte parketi all
Sageli kasutatakse ruumide kütmiseks põrandakütet. Põrandaküttega põrandale ei ole alusvineeri võimalik tüüblitega kinnitada, kuna tüübliauke puurides võib vigastada põrandaküttekaableid. Sellisel juhul liimitakse parkett otse betoonpõrandale. Kinnitamiseks kasutatakse spetsiaalset elastset parketiliimi, mida elastsuselt võib võrrelda kustutuskummiga. Selline liim suudab taluda temperatuurikõikumistest tulenevaid puidu mahumuutusi ning “mängib” hästi kaasa parketi “elamisega”.
Mida valida – lakk või õli?
Pinnad, mida ei ole võimalik perioodiliselt hooldada, on kõige otstarbekam lakkida. Lakitud pindade hooldamiseks piisab niiskest pühkimisest ja tolmuimejaga tolmu eemaldamisest.
Kui on otsustatud laki kasuks, soovitan kindlasti valida vesialusel parketilakk, mis on ohutu nii töö tegijale kui ruumi kasutajale. Vesialusel parketilakkidel on väga head tasandumisomadused, lisaks on värske vesilakk piimjas ja lakkimisvead on piimjal pinnal hästi märgatavad ja parandatavad.
Õlitatud põrand on kaunis ja kulunud kohti on lihtne parandada, kuid sellise põranda omanik peab kindlasti arvestama vajadusega põrandat korrapäraselt hooldada. Mustusel ei tohi lasta põrandasse sööbida ning õlitatud põrandat tuleb vähemalt kord aastas hooldusõlitada, et säiliks kaunis välimus ega kuluks sisse käiguradasid.
Parketilakis on traditsioonid
Esmalt kantakse reeglina pinnale roostevaba pahtlilabidaga 3 õhukest kihti kruntlakki. Kruntlaki ülesandeks on puidupooride täitmine ja pinnalakile ühtlase pinna ettevalmistamine. Kruntlakki võib piltlikult võrrelda niiskustõkkega, mis kaitseb puitu pinnalaki niiskuse eest. Pinnalakk tasandub paremini ja lakipind jääb siledam. Kruntlakid sisaldavad puidu tumenemist aeglustavaid lisandeid.
Pinnalakk on kruntlakist vedelam. Pinnalaki valimisel tuleb lähtuda ruumi kasutusotstarbest ja põrandale langevast koormusest ja arvestada, millise töövahendiga plaanitakse lakki pinnale kanda. Sileidama pinna saab flotex-põrandakattematerjalist valmistatud pehme lakilabilabidaga, ebatasaseid laudpõrandaid tuleb lakkida lakipintsliga piki laudu. Pinnalakki kantakse põrandale 2-3 kihti.
Õlil on plusse
Naturaalsema pinna, kus käega katsudes võib tunda puidusüüd, saab põrandat õlitades. Põrandaõlid sisaldavad vaike, mis tungivad puidupooridesse ja kõvenevad, moodustades kulumiskindla ja mustust hülgava pinna. Nii nagu on olemas vesialusel ning lahustialusel lakid ja värvid on olemas ka vesialusel ja lahustialusel põrandaõlid. Vesialusel põrandaõlide eeliseks on nende kasutajasõbralikkus ja ohutus. Ka avab õlis sisalduv vesi hästi puidupoorid ning õli tungib sügavale puidu struktuuri.
Põranda õlitamisel tuleb silmas pidada, et kogu põrand oleks õliga küllastatud. Õli tuleb pinnale kanda nii mitu kihti, kui puit suudab sisse imada. See tagab, et poorid on täielikult õliga küllastatud. Kui puit enam õli vastu ei võta, tuleb põrandale jäänud õli hoolikalt lappidega ära kuivatada, et põrand ei jääks kleepuma ega määrduks nii kiiresti.
Õli + lakk = kaunis ja hooldusvaba
Kui soovitakse saada põrandat, kus puidusüü on kaunilt näha, kuid pind oleks kergesti hooldatav, on võimalik kasutada õli ja lakki koos. Esmalt põrand õlitatakse vesialusel õliga ning seejärel lakitakse kahekomponentse vesialusel lakiga. Õli toob puidusüü esile ning lakk annab kulumiskindla ja hooldusvaba pinna.
Seega on parketi viimistlemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Milline lahendus valida, sõltub ruumi kasutusotstarbest, koormusest ja põranda hooldamisvõimalustest. Lipp-parketi paigaldamine ja lihvimine on keerukam töö ning mõistlik jätta paigaldusfima hooleks, kuna paigaldustöö nõuab lisaks oskustele ka spetsiifiliste tööriistade kasutamist, mille rentimine tekitab lisakulu. Parketi lakkimine ja õlitamine on enamasti jõukohane igale “kuldsete kätega” meistrimehele.
KIILTO EESTI
Aadress: Läike tee 4, Rae vald 75310
Telefon: 603 1900
kiilto@kiilto.ee
www.kiilto.ee |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
|
