 |
| |
Kuidas maandada ettemaksu riski ehituslepingus?
25.07.2010
Suuremat ehitustööd ette võttes on kindlasti üheks mureks see, kas ehitaja suudab võetud kohustused ikka korrektselt täita. Sageli on nii ajakirjanduses kui mujalt kuulda lugusid ebaõnnestunud töödest ja suurtest probleemidest, mis seoses ehitajaga tekivad.
Kuidas võimalikke ettemaksu riske maandada?
Üheks probleemide allikaks on sageli ettemaksu teema. Kui väiksemate ehitustööde puhul on võimalik töid teostada ilma ettemaksuta, siis suuremate ehitustööde nagu näiteks eramaja ehitus, puhul enamasti on ettemaksu tegemine tavapärane ning vajalik. Ei ole ka ehitusfirmal võtta vabasid vahendeid, et töid alustada ning finantseerida.
Kuidas aga ettemaksu puhul tellija saaks oma riske kaitsa, et ettemakstav summa võimalike probleemide korral kaduma ei läheks või kahju väiksem oleks? Peamiselt kasutatakse peatöövõtu töövõtulepingutes kahte võimalust:
Ehitusaegne tagatis. Töövõtjalt palutakse esitada lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks panga- või kindlustusseltsi garantiikiri 10% ulatuses lepingu üldmaksumusest. Ehitusaegne tagatis tuleks ehitusfirmal tellijale üle anda enne tööde algust ja enne esimese ettemaksu tegemist.
Ettemakstavad summad lepitakse kokku võimalikult väiksed, pigem maksta ettemaksu mitmes etapis väiksemate summadena, kui ühe suure summana.
Selliselt riski maandamine toob tellijale mõnevõrra lisakulusid, sest tagatise andmine ehitusfirma jaoks toob täiendavaid kulusid. Samas, mida paremas seisus on ehitusfirma finantsid, seda lihtsam ja sageli ka odavam on ehitusfirmale tagatise hankimine.
Fikseeri ettemaksu korral tööde sisu
Lisaks veel üks soovitus seoses ettemaksuga - nimelt ettemakstavate summade osas tuleks kohe täpselt lepingus või selle lisades kokku leppida, milliste tööde kohta need summad tasutakse. Tööde akteerimisel tuleks seda jälgida.
Näiteks juhul kui mingil põhjusel ei suju koostöö ehitajaga ning soov leping lõpetada, saab tehtud tööde aktide alusel summad kiiresti täpselt välja arvutada. Kui sellist ettemakstud summade täpset tööde sisu ei ole kirja pandud, siis on raske teostatud töid hinnata ning võib viia tülini.
Lepingu sõlmimine on kahepoolne protsess, kus mõlemad osapooled püüavad oma riske maandada. Seetõttu on leping alati ka osapoolte vaheline kompromiss ja peab meeles pidama, et koostöös saadakse alati paremaid tulemusi.
Eno Pappel |
|
 |
|
|
|
