 |
| |
Porisel ajal vajavad põrandad hoolt ja hoidmist
01.12.2011
Määrdunud ning kriimustatud põrand rikub üldmulje kogu ruumist ka siis, kui kõik muu on laitmatult puhas. Kättejõudnud sügishooaeg koos viimaste päevade miinuskraadide ning kohatise lumega muudab põranda puhtana hoidmise raskemaks, sest jalgadega tuppa toodud pori jääb kõikjale.
Enamik inimesi arvab, et veeämber ja hari on probleemile kõige paremad lahendused. See aga ei pruugi alati nii olla ning liigne vee kasutamine võib põranda hoopis ära rikkuda. Seetõttu käin välja mõned näpunäited, mis peaksid aitama põrandaid ning seega ka üldmuljet kodust või kontorist paremana hoida.
Kõige lihtsamaks lahenduseks põrandate puhtana hoidmisel on võtta kasutusele porimatid sest 80 protsenti hoones olevast mustusest kantakse sisse välisjalanõudega ning 90% sellest mustusest on võimalik kinni pidada porimattidega. Selleks tuleb mõlemale poole välisust paigaldada efektiivsed porimatid, mis enamiku mustuse jalanõudelt eemaldavad ning niiskuse imavad.
Ühest matist reeglina ei aita ning kui ruumi on piisavalt, tuleks kasutada porimatisüsteemi, millel inimene saaks astuda vähemalt kaheksa sammu. Loomulikult kehtib selline lahendus ühiskondlike ruumide kohta, sest kodus ei ole kellelgi pinda kuuemeetrise porimatisüsteemi tarbeks. Samas on eestlastel õnneks kombeks koju või külla minnes jalgu veidi korralikumalt pühkida kui näiteks kauplusesse sisenedes.
Igal juhul tasuks väljaspool kodu- või kontoriust hoida jämedakoelist harjasmatti, mis takistab pori ja liivaterade sattumist siseruumidesse. Seespool peaks maas olema pehme tekstiilmatt, mis eemaldab jalanõudelt viimase mustuse ja niiskuse ning hoiab põranda võimalikult kaua puhtana. Neid matte tuleb regulaarselt puhastada, sest mõne aja jooksul pole mustast matist enam kasu. Ja puhastus tuleb ette võtta enne nähtava mustuse tekkimist – enamus mustusest vaibas ei ole silmaga nähtav.
Pidev puhastamine võib tunduda tülikana, kuid oluliselt lihtsam on puhastada kahte porimatti kui tervet maja sissekäiku. Porimattide kasutamine ja puhastamine hoiab ära enamiku probleemidest. Porimattidega tehtud katsetest on selgunud, et efektiivne mattide kasutus vähendab igapäevasele koristamisele kuluvat aega poole võrra ning põrandate puhastamise kulud vähenevad keskmiselt kakskümmend protsenti. Siiski on vaja ka teisi hooldusvahendeid, et põrandad kaua terve ning puhtana püsiksid.
Lisaks porile on üks põrandate suurimaid kulumise allikaid mööblist tekkinud kriimustused. Mööbli liigutamisest tekkinud koledaid kriimustusi ja kahjustusi saab vältida väga lihtsalt – mööblijalgade alla tuleb paigutada viltpadjakesed. Kontoritoolide tekkinud kulumise vastu aitavad ka mööbli alla paigaldatavad põrandakaitsed. Neid saab vajadusel kergesti eemaldada ja need hoiavad ära kriimustuste tekkimise.
Kõige levinum moodus põrandapesuks on teadagi milline: märg mopp või hari kätte ja küürime põranda puhtaks! Tegelikult peaks see lahendus jääma kõige viimaseks, sest vesi imbub põrandasse ning lagundab selle struktuuri. Liigne vee kasutamine teeb põrandale pigem kahju kui kasu. Seda just eriti puit- ning laminaatpõrandate ja vaipkatete puhul. Esmalt ning kõige sagedamini peaks kasutama hoopis tolmuimejat. Tolmuimeja kõrvaldab põrandalt lahtise mustuse ning pori. Kui mõnes kohas on märgata suuremaid plekke, saab neid eemaldada neutraalse puhastusvahendiga.
Põrandate märgpuhastust on vahel kindlasti vaja. Kui juba põrandat pesema hakata, tasub seda teha korralikult. Kindlasti tuleb juhinduda konkreetse põrandatüübi hooldusjuhendist. Vaadake, et pesumopp oleks võimalikult kuivaks väänatud ning et see ei ei jätaks põrandale kiudusid. Need hakkavad muidu enda külge tolmu koguma.
Lihtne näpunäide suurte põrandapindade hooldamiseks: esmalt tõsta mööbel ühele toa poolele ning puhasta vabaks jäänud pind, seejärel tõsta puhtaks teine põrandapool ning puhastada ka seda.
Sellist hooldust on mõtet teha vaid siis, kui tolmuimeja ning mopiga koristamine enam silmnähtavalt ei aita. Ilma otsese vajaduseta tuleks aga põranda märgpuhastamist vältida ja üldse tuleks vett kasutada võimalikult harva.
Põranda hooldamise tihedus sõltub eelkõige selle kasutuskoormusest. Suurema koormusega põrandad (näiteks esikud) vajavad tihedamat hooldust. Ka hea hoolduse korral võib juhtuda, et maha läheb mingi aine, mida pole võimalik ära saada ei lapi ega harjaga.
Kui põrandal on plekk, tuleks see eemaldada võimalikult kiiresti ning kasutada selleks ammoniaagivaba pehmet puhastusvahendit. Näiteks võib sooja pesuvette lisada nõudepesuvahendit. Kindlasti annab parema tulemuse kindla põranda tüübi jaoks välja töötatud plekieemaldusvahend. Kangeid plekieemaldusvahendeid kasutades tasub olla ettevaatlik, sest suur kogus ja hoolas nühkimine võivad põrandat kahjustada. Kui põrandapinnale on kantud mingisugust kaitsematerjali (vaha, puiduõli), tuleks see koht sama materjaliga üle käia.
Põrand on maja kõige kiiremini kuluv pind ning sellele tuleks kõige rohkem tähelepanu pöörata. Kirjeldatud võtetest on kindlasti kasu selleks, et põrandate ilus ilme säiliks. Mustust ja kulumist on võimalik ennetada porimattide ning mööbliviltide kasutamisega. Kui põrandad puhastada, siis eelistada pigem kuiva puhastust. Hea hooldusega säilib põrand kaua ning puhtana. |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
|
