 |
| |
Termovaht teeb maja soojapidavaks ja parandab heliisolatsiooni
17.09.2014
Silikaatvooderdisega eramu – ja selliseid on Eestis kümneid tuhandeid! – oli 50 aastat tagasi, mil valmis sai. Stiilsed on need majad tänaseni, kuid paraku iga asi vananeb ning väsib. Kuidas vanake silikaatvooderdisega maja taas soojapidavaks saada? Appi tuleb termovaht Aminotherm.
Termovaht on soojustusmaterjalide maailmas suhteliselt uus toode. Välja on see töötatud Saksamaal, kus toodet ja selle paigaldamise tehnoloogiat ka pidevalt täiustatakse. Erialakeeles: Termovaht on külmkõvastuv kahekomponentne süstitav karbamiidvaikvaht, mille struktuur on avatud pooridega. Termovaht valmistatakse mobiilse seadme abil vahetult objektil ja selle paigaldamisega saavad kõige paremini hakkama spetsiaalse ettevalmistuse saanud töömehed. Termovaht koosneb miljonitest väikestest avatud õhumullidest, mis tahenedes muutuvad pehmeks veeauru läbilaskvaks materjaliks.
Termovaht jätab hoone hingama
Eestis on termovahu pioneeriks Tallinna lähistel Sauel resideeruv ja üle Eesti teenust osutav Therm OÜ, mis hakkas kõnealust materjali kasutama 2007. aastal. „Lähiajal läheb meil töösse 2000. objekt,“ kinnitas Therm OÜ müügijuht Vello Purre.
„Termovaht on meie ettevõtte n-ö hitt-toode, sellega soojustamist tellitakse kõige rohkem,“ jätkas ta. „Konkreetne sihtturg on silikaattellistega vooderdatud vanemad eramud, aga muidugi saab termovahtu kasutada ka teistsugustel objektidel. Toode ja tehnoloogia on üks tervik.“
See viimane lause tähendab, et termovaht valmib lõplikul kujul otse objektil ja sellega töötamiseks on vaja väljaõppe saanud inimesi. Põhimõtteliselt käib asi nii, et silikaattellistega vooderdatud fassaadi puuritakse augud, mille kaudu pritsitakse materjal vooderdise ja seina vahelisse tühimikku.
Termovahul on lisaks soojustamisele veel teinegi hea omadus: see parandab hoone heliisolatsiooni.
Aga milleks üldse silikaatvooderdisega maja soojustada – siinkirjutaja näiteks mäletab, et kui vanaonu oma talumajale „valgetest tellistest“ voodri ümber sai, siis kiitis, et nüüd pole sada aastat muret?
„Termovaht sulgeb mittevajaliku õhu liikumise fassaadi taga,“ selgitas Vello Purre. „Fassaad võib tunduda pealtnäha kvaliteetne, aga tegelikult on selle taga paras „tuul“, mis takistab ka teiste soojustuste „tööle hakkamist“. Samas laseb Termovaht läbi veeauru, mis tähendab, et ruumidesse ei teki kondensniiskust ja sellega kaasnevaid probleeme.“
Mille poolest Termovaht teistest pritsitavatest-süstitavatest materjalidest erineb? „Suurim vahe on selles, et Termovaht ei paisu,“ mainis Purre. „Seepärast on ka vaja, et materjali paigaldaks koolituse saanud inimene, sest Termovahtu peab avausse pritsima täpselt õige survega ja koguse.“
Termovaht sobib kasutamiseks vaid suletud õhuavadesse, avatud konstruktsioonidele soovitab Vello Purre polüuretaanvahtu ja muid nutikaid soojustuslahendusi, mida OÜ Therm samuti pakub.
Kui palju Termovahuga töödeldud eramu soojapidavus suureneb, on suhteline: kõik oleneb maja eelnevast seisukorrast. „Kui hoone on ikka täitsa „auguline“, kui väljast süstitav Termovaht hakkab hoone siseküljel aknalaudade alt või elektrikarpidest välja pressima, siis võib efekt olla lausa 40 protsenti,“ kinnitas Therm OÜ müügijuht.
Ühe tööpäevaga maja soojustatud
Vello Purre kinnitusel suudavad Therm OÜ töömehed objekti ehk keskmise eramu ühe tööpäevaga Termovahuga ära töödelda. „Omaniku pidev juuresolu pole vajalik,“ kinnitas ta. „Tähtis on, et meile tagataks väljastpoolt ligipääs fassaadile, samuti elektrivool. Hea oleks, kui maja omanik teaks, milline on seina konstruktsioon fassaadi all ja soojustatava pinna suurust ruutmeetrites.“
Ja kui palju see kõik maksma läheb? „Saab rääkida keskmise maja keskmisest hinnast,“ pakkus Purre. „Sajaruutmeetrise aluspinnaga poolteisekordse hoone töötlemine maksab suurusjärgus 800-1100 eurot. See hind sisaldab kõike: materjali, tööd, käibemaksu ning hind kehtib üle Eesti.“
Artikkel: www.kuulutaja.ee
therm.ee
Facebook
|
|
 |
|
|
|
