 |
 |
Foorum » SISEVIIMISTLUS, REMONTTÖÖD » Ehitus: trepikoja remont, koridori, maalritööd, ühistu, siseviimistlus, pahteldamine, värvimine, maja ehitus, korteri remont, ehitustööd, paigaldus, katuse, fassaadi, trepikoja, koridori, ühistu, korteriühistu, põranda, seinte, parketi, kipsplaadi, |
Tagasi |
|
|
 |
| |
Autor : Vaaderpass
Kuupäev : 02.09.2008 20:24
Vaaderpass OÜ on pikaajalise kogemusega ehitusfirma. Meie eesmärgiks on pakkuda usaldusväärset ja kvaliteetset teenust.
Kirjuta meile, teeme soodsa pakkumise!
E-post: info@vaaderpass.ee
Koduleht: www.vaaderpass.ee
Tegevusalad:
Majade ehitus
Vaaderpass OÜ teostab majade ehitust alustades vundamendi augu kaevamisega, lõpetades võtmete üleandmisega.
Ehitame, remondime, renoveerime erinevadid puitkarkass-, kivimaju, majakarpe sh järgnevad tööd:
Vundament:
Betoonvööde valamine, betoonitööd, vundamendid, fibo vundament, müüritööd, vundamenditööd, betoonpõrandad, vundamendiaugu kaevamine, kaevetöö Soojustamine armatuuri paigaldus
Seinad, konstruktsioon:
Majakarbi, konstruktsioonide, puumaja, kivimaja ehitus Puitmaja karkassi, talade, prusside paigaldus, maja soojustamine Kivimaja, müüri ladumine: fibo, silbet, aeroc, tellis Ladumistöö, kiviseinad, müüritöö lammutamine, lammutustöö, puitmaja ehitus
Katus:
Katuse remont, katusekatte paigaldus Katuse ehitus, sarikate, roovituse paigaldus, rihtimine, liist, tuuletõke kattematerjali paigaldus Plekkkatus: profiilplekk, valtsplekk, klassik, kirviprofiiliga katmine Kivikatus, teraskatused, ääreplekk, lisatarvikud, lumetõke, aluskate, liist, betoon-, keraamiline-, katusekivi,
Lamekatus. lamekatuse renoveerimine, vana ruberoid katuse katmine bituumen rullmaterjaliga Lamekatuse ehitus: soojustamine, vahtpolüsterooli / penoplastiga, villaplaadiga katmine, tüübeldamine, rullmaterjali keevitamine
Varikatuste paigaldus, rõdukatete vahetamine (profiilplekk, Kivex plaat), katusetööd
Vihmaveesüsteemid, vihmaveetorude vahetus, renni paigaldus, maja tuulekasti renoveerimine ja ehitus
Fassaad:
Fassaaditööd, Maja puitfassaadi soojustamine, rihtimine, roovituse, tuuletõkke paigaldus, katmine laudisega. Kivifassaadi ehitus, Marmoroc, krohvimine, tellis, Columbia kivi, plekkfassaad
Soklile fassadiplaadi paigaldamine (Kivex, Luja, Tempsi, Gemstone, terasprofiilid), maja sokli krohvimine, paekivi puhastamine, hüdroisolatsiooni, trenaazi paigaldus Saalongite ehitus panduse valamine
Siseviimistlus:
Siseviimistlustööd, värvimistööd, plaatimistööd, korteri remonditööd, pahteldamine, tapeedi paigaltus
Kips, kipsitööd, karkassi paigaldus, viimistlemine, kipsseinad, kipslaed, kivivill, mineraalvill
Korteri remont, maalritöö, värvimistöö, trepikoja, koridori renoveerimine
Puitpõrandate ehitus ja remont, põrandate tegemine, laagide paigaldus, põrandatööd
Põrandad, parkettpõrandate paigaldamine, parketitööd, laudpõranda paigaldus,
põrandakattetööd, põrandalauaga katmine, põranda lihvimine, põranda lakkimine, õlitamine, peitsimine
Vannitoad, vannitubade remont, plaatimine
Plaatimistööd, seinte ja põrandate plaatimine, ripplae, põrandakütte paigaldus, viimistlustööd.
Santehnilised tööd, torutööd, santehnika paigaldus, torustiku vahetus, sanitaarseadmete paigaldus
Sauna ehitus, sisebasseinid, välisbasseinide ehitus ja renoveerimine, armeerimine, ehitus-remonditööd
Elektritööd, elektri juhtmete paigaldus, vahetus
Ripplaed, ripplagede paigaldamine
Pakume Teile kõiki ehitustöid korteri renoveerimisel, maja ehitusel ja renoveerimisel
Ehitus, remont, ehitustööd, remonditööd
Korteri remont, remonditööd
Maja ehitus, ehitustööd
Üldehitus
Katus: katuse ehitus, katuse paigaldus, katuse vahetus, katuse remont, lamekatus,
katusetööd
Lamekatus, lamekatuse remont, ehitus, soojustamine, lamekatused
Katuse remont, katuse ehitus, katuse paigaldus
Fassaadi, renoveerimine, remont ja ehitus
Köögimööbel, köögimööbli, mööbli valmistamine
Ehitus, remont
Trepikoja remont, koridori, maalritööd, ühistu, siseviimistlus, pahteldamine, värvimine, maja ehitus, korteri remont, ehitustööd, paigaldus, katuse, fassaadi, trepikoja, koridori, ühistu, korteriühistu, põranda, seinte, parketi, kipsi, kipsplaadi, maalritööd, värvimine, lihvimine, laua, laudise, kipsitööd, põrandatööd, soojustamine, siseviimistlus, viimistlemine, renoveerimine, remonditööd, ehitus, remont
Ehitusalane informatsioon, artiklid:
Remont, renoveerimine. Renoveerimistöödega kaasnevad nõuded
Äripäev 02.04.2008
Inge Lumiste
Advokaadibüroo Raudsepp & Co
Ehitise renoveerimist kavandades on omanikul vaja endale selgeks teha, missuguseid õigusaktides sätestatud nõudeid tuleb ehitus- ja rekonstrueerimistegevusel arvesse võtta.
Ehitise arhitektuurilisest väärtusest, ehitise asukohast või kavandatava renoveerimise ulatusest olenevalt võivad kehtestatud piirangud üksteisest oluliselt erineda.
Renoveerimistegevuse kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega võimaldab planeerida renoveerimiseks kuluvat aega ja kulutusi ning hoiab ära võimaliku õigusvastase tegevuse.
Ehitusseaduses nimetatakse rekonstrueerimiseks niisugust renoveerimist, mille käigus muudetakse või asendatakse ehitise piirdekonstruktsioone või muudetakse kande- ja jäigastuvaid konstruktsioone.
Nagu ehitamisel, peab ka rekonstrueerimine toimuma vastavalt projektile ning ehitusloa alusel. Projekt omakorda peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning ehitusmäärusega.
Nõuetele vastava projekti alusel väljastatakse ehitusluba rekonstrueerimistööde tegemiseks, mis lisaks annab ka õiguse ehitise laiendamiseks.
Selleks, et välja selgitada, kas kavandatava renoveerimise puhul kohalduvad ehitusseadusega kehtestatud nõuded, tuleb kindlasti enne tööde alustamist teavitada kohalikku omavalitsust renoveerimiskavatsustest ning täpsustada, millised on renoveerimistööde arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused ning milliste asutuste ja isikutega tuleb renoveerimistööd kooskõlastada.
Enamasti on renoveeritav ehitis ajaloolise, arhitektuurilise või kultuurilise väärusega ning sellisel juhul tuleb renoveerimistööde kavandamisel ehitusseadusele, kohalike omavalitsuste kehtestatud ehitusmäärustele ja planeeringutele või projekteerimistingimustele lisaks arvestada ka muinsuskaitseseaduses ettenähtud nõudeid.
Muinsuskaitseameti (Tallinnas täidab sama funktsiooni kultuuriväärtuste amet) nõusolek hoone restaureerimiseks, sisemiseks ja välimiseks ümberehitamiseks, sisekujundamiseks ja remondiks on vajalik, kui tegemist on kinnismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva ehitisega.
Mälestiseks tunnistatud ehitistele tohivad projekte ja muinsuskaitse eritingimusi koostada ning ehitus- ja renoveerimistöid teostada üksnes muinsuskaitseameti väljastatud vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad.
Muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste renoveerimistöid võib teha erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitseamet võib kavandatavate tööde iseloomust ja mahust lähtuvalt nõuda ehitusajaloolise uuringu tegemist, mille põhjal koostatakse muinsuskaitse eritingimused.
Eritingimused, mille hulka võivad kuuluda nõuded ehitise täiendavaks uurimiseks, säilitamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja remondiks, on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud.
Kohalikel omavalitsustel on õigus piiritleda ajalooliselt väljakujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga alad, mis moodustavad säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku.
Ehituslikke kitsendusi võidakse rakendada miljööväärtuslikes piirkondades. Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad on määratud üld- ja detailplaneeringutega, planeerimise ja ehitamise, sealhulgas renoveerimise põhimõtted ning nõuded on sätestatud linna ja valla ehitusmäärustes.
Miljööväärtuslikul alal asuva ehitise rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade säilimine, restaureerimine ja võimalusel eksponeerimine. Väärtuslike objektide hulka võivad kuuluda fassaad, eksterjööri- ja interjööridetailid, sealhulgas aknad ja uksed, laudvooder ja muud detailid.
Kohalik omavalitsus võib miljööväärtuslikul alal asuva ehitise puhul nõuda enne remondi- või ümberehitusprojektide koostamist ehitusajalooliste uuringute tegemist.
Omaniku õigused
* Mälestiseks tunnistatud ehitise omanikul või valdajal on õigus muinsuskaitseametilt saada tasuta mälestisega seonduvat informatsiooni ja konsultatsioone mälestise hooldamiseks ning kasutamiseks.
* Mälestise restaureerimiseks on võimalik taotleda muinsuskaitseametilt toetust.
Sanktsioonid
* Järelevalvet ehitus- ja muinsuskaitse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab valla- või linnavalitsus ning muinsuskaitseamet.
* Nõudeid eirav renoveerimine võib kaasa tuua kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahvi.
* Renoveerimistööde nõuetele vastavaks viimiseks võib linna- või valla ehitusjärelevalvet teostaval ametiisik või muinsuskaitseameti järelevalveametnik teha ettekirjutuse.
* Kui ehitise omanik või valdaja ettekirjutust ei täida, võidakse rakendada sunnivahendit, mis on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses.
Õigusaktid, mis reguleerivad renoveerimist
* Ehitusseadus
* Muinsuskaitseseadus
* Kohalike omavalitsuste (KOV) ehitusmäärused
* KOV planeeringud või projekteerimistingimused
Loe veebist
www.muinas.ee - Muinsuskaitseamet
http://mtr.mkm.ee - Majandustegevuse register, kus on registreeritud erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad, sh ehitus
Korteri remont, lammutus. Hoone lammutamine nõuab läbimõeldud tegevuskava
Äripäev 07.11.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee
Maja lammutamise aluseks on lammutusprojekt või omavalitsuse poolt väljastatud kirjalik nõusolek.
"Nagu ehitus, nii nõuab ka maja lammutamine ehitusluba," selgitab tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna juhataja Tiit Tamm.
Samuti tuleb ehitis kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks tunnistatud, on kasutusluba niikuinii tühistatud.
Lisaks tuleb lasta projekteerijal teha lammutusprojekt. Selles tuleb keskkonnaameti jaoks näidata ära lammutusmahud ja materjali utiliseerimise viis ning koht.
Lammutusprahi sorteerimine on Tamme seletusel vajalik ka põhjusel, et paljud jäätmekäitlejad tunnistavad peale paneelide vaid eraldatud ehitusmaterjale.
Sõltuvalt kohalikust omavalitsusest tuleb lammutusprojektis tihti näidata ära lammutamise täpne käik. Eriti puudutab see teistele ehitisele ohtlikult lähedal seisvaid maju.
Miljööväärtuslikel aladel tuleb lammutusele saada kooskõlastus ka muinsuskaitselt.
Kui maja ehitusalune pind on väiksem kui kuuskümmend ruutmeetrit, siis piisab selle kui väikeehitise lammutamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust.
"Kui ehitis on väike köks, siis pole projekti vaja," leiab Lustrum OÜ juhataja Taavi Lass. Liiatigi ei lammuta firma ju muud peale suurehitiste üldse projekti järgi. Lammutusprojekt on pigem eri kooskõlastuste kandja.
Kui ehitis on alla kahekümne ruutmeetrise ehitualuse pinnaga, piisab lammutusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele.
Samas tahab Lass ka väikse suvila puhul enne lammutamist näha lammutusluba. Siis ei saa hoonet omaniku seljataga ebaseaduslikult maha võtta. Lustrum on nõus suvila või keskmise eramu lammutama 500-1000kroonise ruutmeetrihinnaga.
Lammutusloa saab omavalitsusest lammutusprojekti või kirjaliku nõusoleku esitamisel. Selle peaks saama kätte kahekümne päeva jooksul. Lisaks peab lammutaja teavitama kohalikku omavalitsust tööde algusest kolm tööpäeva ette.
Kommentaar
Sergei Leja
INSAIT Projekti juhatuse liige
Lammutamisel määrab projekti vajalikkuse hoone keerukus ja suurus. Projektis peaks detailse lammutustegevuse kõrval olema ära toodud puude ja põõsaste ning muu haljastuse vigastamise võimalused.
Tavaliselt teeme lammutustöid kopaga. Saab ka käsitsi, aga siis on töö 50% kallim. Käsitsimeetod sobib maja osalise lammutuse korral. Keskmiselt küsime eramu eest 1000 kr/m2.
Enne lammutamist soovitan majaomanikul välja lülitada elektri, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Lisaks tuleb võtta kooskõlastused kohaliku veefirma, elektritarnija ja gaasiettevõttega. Samuti tasuks elimineerida kaevud.
Lammutamisel tekkivad ohtlikud jäätmed - näiteks eterniit - tuleb muust materjalist eraldada.
Lammutusprojekt annab täpse ülevaate
Lammutusprojekt peab sisaldama:
* lammutustööde ohutusnõudeid, tööde järjekorda ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise mooduseid
* demonteeritavate elementide sõlmlahendusi ning sõlmede lahtiühendamise viise ja järjekordi
* olemasolu korral väljavõtteid lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmlahendustest
* lammutatavate materjalide ligikaudseid koguseid
* lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohti
* ohtlike jäätmete koguseid liikide kaupa ja iga liigi edasist suunamist
* lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõudeid
* tehnovõrkude lahtiühendamise tingimusi ja kohti
Remont, Hoonete soojustamine ja remont
Villu Leppik
Säästva renoveerimise infoksekus
Vana hoone toimimine:
*
Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest.
*
Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad.
*
Ventilatsioon on kontrollimatu, s.o küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured.
*
Hoone kui süsteem töötab hästi, kuid on majanduslikult kulukas. Uue hoone toimimine
Uue hoone toimimine:
*
Ventilatsioon – lihtsalt väljatõmme (vahel ka sissepuhe) niiskematest ja mustema õhuga ruumidest. Värske õhk siseneb ventilatsiooniklappide kaudu, mida saab reguleerida.
*
Piirded on soojapidavamad, õhu- ja aurutihedamad, ventilatsiooni sealt praktiliselt ei toimu. Küttekulud soojakadudele ja õhu soojendamisele väiksemad.
* Majanduslikult efektiivne on see, kui saame protsesse kontrollida ja vajadusel reguleerida.
Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna. Kui nendest ka üks ei toimi vajalikul tasemel, siis head sisekliimat pole loota.
Puithoone soojustamine
Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada.
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.
Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.
Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.
Soojustusmaterjalid
Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.
Ventilatsioon
Vanad puitmajad on säilinud suhteliselt hästi, kuna sisekliima on olnud suhteliselt hea – niiskus talvel Rh 30-40 % ja suvel Rh 40 – 60 %. Selle põhjuseks on hea ventilatsioon, kusjuures ruumi on välisõhk pääsenud just akende pragudest ja ebatihedustest. Paigaldades hermeetilised aknad, takistatakse värske õhu juurdevool hoonesse, selle tõttu väheneb ruumi õhuvahetus mitmekordselt. Selle tulemuseks on niiskuse tõus Rh 50 – 60 %ni hoones talveperioodil, mis muudab kardinaalselt piirde töötamistingimusi. Ruumide külmades tsoonides: külmasildade kohal, lae ja seinanurkades, on õhu relatiivne niiskus juba 80-100%, tekib suur kondenseerumisoht. Niiskunud kohtades hakkab tekkima hallitus ja mädanik.
Märgid liigniiskusest ja puudulikust ventilatsioonist:
jäätunud aknad
* tapeet hakkab seinalt lahti tulema, niiskus kondenseerub seina pinnal
* ruumi nurkadesse tekib hallitus
* ka hoone piirded niiskuvad liigniiskuse tõttu.
Siiski ei tohi unustada, et inimene vajab elamiseks ka värsket õhku.
Kui piirded pole küllalt õhutihedad, siis ei kompenseeri suurepäraselt toimiv ventilatsioonisüsteem kontrollimatut õhuvahetust, mida põhjustavad hõredad välispiirded. Maja ei tohi olla läbipuhutav. Ka palkmaja on küllaltki õhutihe, kui varad ja ühendused on korralikult tihendatud.
Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid:
Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama.
Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu.
Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil.
Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima.
Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul.
Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused
:
* Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine.
* Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine.
* Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.
* Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse.
* Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine.
* Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest.
* Vähene heliisolatsioon.
* Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid.
* Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine.
Maja remont: Ostja valik: kas uus või vana maja
Äripäev 07.05.2007
Jörg Tutti
Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade atesteeritud konsultant
Nii mõnedki inimesed eelistavad uue maja ehitamisele või ostule juba kasutuses olnud maja.
Maja valiku määravad paljuski ostja maitse-eelistused, siiski on ka mõned põhitõed, mida maja ostu kavandades unustada ei tasuks.
Ja mõnegi vanema eramu hind on kallim kui uuel. Alguses võib küll kummaline tunduda, et miks see nii on: uus on ikka ju uus ning vana on juba kulunud ja kasutatud.
Kui aga asja lähemalt analüüsima hakata, tuleb lagedale palju esmapilgul tähtsusetuna tunduvaid külgi, mis kokku liites moodustavad üsna aukartust äratava hulga.
Uued majad müüakse enamasti ilma siseviimistluseta, samuti ei sisalda hind köögimööblit, valgusteid, sanitaarseadmeid ega vahel ka küttesüsteemi. Need ongi põhilised tegurid, mis võimaldavad täiesti uut maja kasutatud majast oluliselt odavamalt müüa.
Vähem tähtis ei ole ka kinnistu seisukord, uuel majal on enamasti krunt haljastamata ja aiaga piiramata - tegemist jällegi paari-kolmesaja tuhande kroonise investeeringuga. Uuel eramul ei ole tihti veel lahendatud ka kommunikatsioonide küsimus, prügivedu, valvesignalisatsioon jms.
Tasub kaaluda, kas osta näiliselt odav toorik või siis juba kasutusel olev eramu, kus kõik olmeküsimused on lahendatud. Tihti on viimase ostmine mõistlikum, isegi kui tegemist on kerget värskendust vajava majaga.
Samuti on sisse elatud maja ostmine parem seepärast, et kasutuses olnud majas on näha rohkem võimalikke puudusi kui uues. Näiteks, kui kuskilt on läbi sadanud või on midagi ära vajunud. Enamasti on kasutatud majal organiseeritud juba ka garantiiremont ja kasutusluba.
Kasutusloa puhul ei ole tegemist küll eluliselt vajaliku dokumendiga, kuid heaks tooniks on ta maja müümisel kindlasti. Näha tasub küsida talvekuude kuluarveid, see näitab selgelt, mis peale pangalaenu maksmise veel tulevikus ees ootab.
Nüüd ka uue maja plussidest. Võib ikkagi öelda, et uus maja on uus maja, seal ei ole keegi elanud ja sellesse elama asumine on ehk meeldivam kui kasutatud eluaseme avastamine.
Viimistlus on uus, kulumist ei ole, samuti kestab selle väärtus kauem ja materjalid ei igane nii ruttu kui kasutatud majal. Samas on uue maja puhul ka suurepärane võimalus kõik oma käe järgi sisustada. Vana maja juures on otstarbekas leppida olemasoleva interjööriga, et mitte teha liigseid lisakulutusi.
Nii uue kui ka vana maja juures tuleb aga kindlasti jälgida ehituse kvaliteeti ja käia objektil võimaluse korral koos asjaliku eksperdiga. Kindlasti leiab ta mõningaid puudusi, kuid silmas tuleb pidada, et ehitisel ei ilmneks tõsiseid konstruktsioonilisi puudujääke, mis võiksid hiljem ohustada teie tervist või vähendaksid oluliselt elamu väärtust.
Ehitajalt võiks küsida tehtud tööde akte ja uurida ehitusfirma tausta, et ehitaja oleks usaldusväärne ja võimeline kõrvaldama garantiiaja jooksul ilmnenud vead.
Maja ostu kavandades pane tähele
*
Kuna lõviosa uutest kinnistutest asub lagedal maastikul, tuleks pöörata tähelepanu haljastusele: kas see üldse on tehtud ja mil määral, samuti on oluline piirdeaia seisukord ja olemasolu. Piirdeaed peab vastama detailplaneeringus lubatule ning asustustiheduse iseloomuvalemile: mida tihedam asustus, seda rohkem privaatsust võiks aed anda. Aia- ehitus on kallis, piirde rajamise hinnad algavad 1500 kroonist meeter.
*
Lumetõkked peaksid asuma peamiste sissekäikude kohal, ka näiteks garaaži ukse kohal, sest enamasti hoitakse vähemalt ühte sõidukit ka garaaži ees.
*
Vaadake üle vihmaveetorustikud: neis ei tohiks olla läbipaindeid ja kalle ei tohiks olla liiga väike - siis võib torudesse talvel jää koguneda.
*
Välisvoodris ei tohiks olla pragusid, kui on, viitab see vundamendi vajumisele.
*
Katsetage, kas uksed ja aknad käivad kergelt, kui ei, võib põhjus olla lihtsalt pudulikus reguleerimises, vales paigalduses või taas hoone vajumises.
*
Kindlasti tasub uurida, kas garantiiremont on tehtud ja kui, siis millal.
*
Märgades ruumides ja majas üldiselt ei tohiks olla tunda spetsiifilist hallituse või kopituse lõhna. Viimane viitab puudulikule ventilatsioonile või märgades ruumides ka näiteks valele põrandakaldele, mis võimaldab veel trapist eemale koguneda.
*
Uurige joogivee olukorda.
*
Paluge näha igakuiseid arveid, eriti talveperioodil, jutt võib ju hea olla aga arved räägivad tegelikust olukorrast. Küttekuluarved räägivad selget keelt ka maja soojapidavusest!
*
Paluge näha ka maja kasutusluba. Kui tegemist on juba vanema hoonega, millel vanust üle kolmekümne aasta, siis seda dokumenti tavaliselt olemas ei ole.
*
Vajalik on elektriprojekti olemasolu, kas või omaniku enda käsitsi joonistatud, see võimaldab hiljem probleemideta muudatusi ja remonttöid teha. Olulised on ka vee ja kanalisatsiooni ning gaasitorustike projektid.
Soovitus
Ärge kartke olla liialt paranoiline, sest kodu soetamine on piisavalt tähtis otsus, et teada kõiki plusse ja miinuseid, mis tehinguga seotud. Hiljem nähtuvaid probleeme ja ehitusvigu on juba väga kulukas korrastada.
Fassaadi remont. Laudvooder tahab õhku ja uut värvikihti
Äripäev 07.07.2008
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee
Laudvoodri ligi sajandilise kestvuse tagab katkematu taganttuulutus ja iga viie aasta tagant värvkatte uuendamine.
Ehkki vanadel puitmajadel voodrilaua taha tuulutusvahet ei tehtud, tuleks voodri asendamisel seda siiski teha," soovitab Puuinfo projektijuht Märt Riistop. Eriti käib tuulutusvahesoovitus uute majade kohta. Kui vanade majade palkseina konarused tekitasid juba iseenesest voodri taha õhuvahed, siis uute hoonete sirged seinad jääksid ilma tuulutusvahedeta hoopis umbseks.
ASi Puukeskus müügijuht Eero Rakaselg leiab, et juba 22 mm vaheliist tagab piisava laudisetaguse tuulutuse.
laudvooder.jpg
Vooder tahab ka alt õhku
Riistop peab voodri kestvuse nimel oluliseks ka alumise voodrilaua ja veelaua vahelist vahet, mis peaks olema 5-6 mm, et õhk pääseks liikuma laudvoodri alla. Lisaks võimaldab selline vahe vihmast või sulavast lumest niiskuva voodri allserval kiiresti kuivada.
Parima tulemuse peaks tema kinnitusel saama, kui alumise laua alumine serv lõigata umbes 45kraadise nurga all - nii vajub kaldvihmaga fassaadile sattunud vesi voodrist ruttu eemale.
Kui nõukogude okupatsiooniaja jooksul kasutati peaaegu ainsana 95-100 mm laudu, siis viimastel aastatel on aina suuremat populaarsust kogumas laiemad variandid. Nüüd on fassaadidelgi levimas 120-195 mm laiused lauad, tõdeb ASi Puumarket osakonnajuhataja ja kliendihaldur Meelis Kaupmees.
Ehkki laiem laud kuivab kauem ja kipub kliimamuutustes lihtsamini kuju muutma, usub ta, et standardniiskus 18-20 protsenti peaks tagama igasuguse laua kujukindluse.
Üks mooduseid punnideta laudvoodri puhul on paigaldada horisontaalne vooder paari sendimeetriste ülekatetega. Nii moodustub ülekattemuster, mis aga eeldab nurkades erilahendust.
Tavaline nael roostetab
Kõige raskem on panna sellised kaldus lauad otsakuti kokku. Kui isegi lihtsa horisontaallaudise nurgi kulgevaid ridu on keeruline liita, siis ülekattemustri puhul on see eriti raske. Liiatigi pole selline liide Riistopi sõnul ka töökindel, kuna avali kõmmelduvate laudade nurkadest pääseb niiskus voodrisse. Eriti käib see laiade laudade kohta.
Sarnaselt punnlaudadega ei salli ka lihtsalt servatud lauad tihedat kokkulöömist. Pilu ju laseb laudadel sügisniisketes ilmaoludes paisuda, et siis kuivades taas kokku tõmbuda.
Välisvoodrilaudade kinnitamisel tuleb Rakaselgi ja Kaupmehe kinnitusel kasutada kindlasti tsingitud naelu või kruve, muidu rikuvad roostenired laudise.
Kruvide või naelte eelistamisel Kaupmees vahet ei näe. Siiski hoiatab ta kasutamast ilma peata naelu, mis küll ei lase pärast naeltel paista, kuid üsna olematu lukustusvõime tõttu lasevad lauad ajapikku seinast lahti.
Kare kuusk imendab enim
Voodri kestvuse nimel soovitab Riistop eelistada eelkrunditud või tellitult eelvärvitud laudu, mida saab pärast veel üle värvida. Erinevalt kohapeal värvimisest on see ka odavam.
Nii immutamise kui ka värvimise osas on parim kare kuusk, kuna näiteks sile ja vaigune mänd ei lase viimistlusmaterjalil imenduda. Võimalik on laudu ka õlitada, mis on värvist veelgi kestvam, või katta imbuva tõrvavärviga.
Kommentaar
Tõnu Parmakson
Frantsiskus OÜ juhataja
Vanadel voodritel tõesti puudus tagant õhuvahe, kuid selle tagas jällegi seinapinna enda konarus.
Väga kuivi laudu ei tasu seina panna. Lauad peavad olema õhkkuivad, ehk siis umbes 18% niiskusega. Liiga kuivad lauad võivad vihma saades üles paisuda ning lauad pääsevad seinalt lendu. Eriti mängimisaltid on laiad lauad.
Teisalt, liiga märjad lauad võivad kuivades kaarduda ning tuua seina seenkahjustused.
Voodri paigaldamisel tuleb laua ristlõike põhjal jälgida, et puusüü jääks väljapoole, siis ajapikku kõmmeldudes ei kaardu laua servad inetult eemale. Väljapööratud süü korral iga laud kõmmeldudes vaid kergelt kummub. Sama loogika on ka põrandate puhul.
Mis on mis
*
Ülekattemuster - üksteise peale kaldu löödud servatud ja hööveldamata voodrilauad
*
Veelaud - voodrilaudise ja eenduva vundamendi vahel kaldus horisontaalne laud seinale pääsenud vee mahajuhtimiseks
Tasub teada
*
Jäta voodrilaudise taha vähemalt 22 mm tuulutusvahe.
*
Jäta alumise voodrilaua ja veelaua vahele ligi poolesentimeetrine pilu, siis pääseb õhk laudise taha ja vooder kuivab pärast märgumist kiiresti ega pehastu veelaua juurest nii ruttu.
*
Jäta kahe samal tasapinnal oleva laua vahele paisumispilu kuni 2 mm.
*
Vertikaallaudise puhul kaitseb pealelöödud liist või laud seina voodri taha tungiva vihma eest paremini.
Remont, renoveerimine, fassaad, puitvassaad. Õigesti ehitatud ja korralikult hooldatud puitvooder kestab aastakümneid
Äripäev 05.07.2006
Märt Riistop
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja
Soovides puitvoodri pikka iga, peaks erilist tähelepanu pöörama sellele, kuidas kaitsta fassaadi niiskuse eest ja tagada voodrisse sattunud niiskusele võimalus välja kuivada.
Puitvoodri niiskuse eest kaitsmise vahendid on iseenesest üsna lihtsad: nii alt kui ülalt avatud tuulutusvahe, õiged nurgalahendused, piisava kõrgusega sokkel, räästad. Samuti ei ole põhjust karta värvi koorumist, sest tehases värvitud lauad hoiavad värvi hästi küljes ega vaja vana värvi maha kraapimist ka esimestel ülevärvimistel.
Lasuurvärvid, eriti õlid, ei moodustagi nii paksu kihti, mis lahti kooruks. Tõrvavärvid ja nn Rootsi punane vajavad enne üle võõpamist vaid pinna puhastamist.
Siiski tasub meeles pidada, et värv nakkub seda paremini, mida karedam on pind. Seepärast on huvitav, et näiteks Oslo majade välisvoodris peaaegu ei kohta profileeritud laudu, valdavalt kasutatakse kattelaudist või laevapardalikku ülekattega laudist. Ei kattelaudis ega ka ülekattega laudis vaja profileeritud laudu. Selleks kõlbab tavaline korraliku saagimiskvaliteediga saelaud.
Vanade majade renoveerimisel tuleb kasutada endisaegsetele lähedasi profiile. Loomulikult ei ole kõiki neid profiile firmades pidevalt müügil, ent firmade kodulehtedel olevate kataloogide abil saab teha eelvaliku ning tellida sobivad voodrilauad. Ehkki see on kallim, tuleks valida võimalikult paks välisvoodrilaud ning vana maja puhul ka võimalikult lai.
Samas on meiegi arhitektidel soov liita nurgad 45kraadise nurga all, paraku on see suhteliselt ebakindel lahendus, sest vähegi laiemate laudade nurgad kipuvad lahti kõverduma. Fassaadi pikaealisuse mõttes see polegi halb, sest tihedast nurgast on niiskuse välja kuivamine takistatud. Õigem oleks katta nurk näiteks ruudukujulise ristlõikega latiga.
Vahel küsitakse ka seda, kas välisvoodrilaud peaks olema immutatud puidust. Eeldades, et küsija mõtleb ikka süvaimmutatud puitu, mitte Pinotexi vmt pinnatöötlusvahendiga töötlemist, on vastus ei.
mmutus on mõeldud puidu kaitseks mädaniku vastu, mis voodrilaudade puhul on suhteliselt ebatõenäoline, kui fassaadi vähegi hooldada-kaitsta.
Immutamine ei asenda ka värvimist, sest immutusega puitu viidavad ained ei kaitse puidus olevat ligniini päikese ultraviolettkiirguse lagundava toime eest. Pealegi luitub immutatud puit suhteliselt kiiresti ja võib seda teha ka ebaühtlaselt, kui laudade välispinnal juhtub olema nii malts- kui lülipuitu.
Puidust välisvoodri ja selle värvide kohta vaata ka Puuinfo kodulehekülge www.puuinfo.ee, siin täpseim info eestikeelsetel RT- (soome k rakennustieto, eesti k ehitusteabe) -kaartidel.
Katuse ehitus, remont. Katuse läbiviik kipub lekkima
Äripäev 04.07.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee
Korstnate, antennide ja teiste lekkimisohtlike läbiviikude tiheduse tagab nendega arvestamine juba katuse ehitamise ajal.
"Ehitajad ei viitsi tihti paigaldada läbiviiguelemendi alla plastikrõngast ega silikooni," osutab katuseid paigaldava Profiilkatused OÜ katusepaigaldaja Alvar Seeberg korstnate ja teiste läbiviikude ümbruse lekkepõhjustele.
Kui kuivemal aastaajal ei pruugi suuremate kalletega katuse ebatäielikult tihendatud läbiviik lekkida, siis vihmade ja lumesulamise ajal hakkab katus just nendest kohtadest läbi tilkuma. Seetõttu soovitab ta vältida vahetult läbiviikude ette lumetõkete paigaldamist - muidu lumevalli taha kogunev sulav ja jäätuv veemass hakkab läbiviigu kaudu sisse tungima.
Terviklahendus kindlaim
"Tüüpilisim viga on näiteks gaasikatelde ümarkorstnate läbiviikude tegemine korstnate paigaldamisel," osutab keraamilisi ja betoonkivikatuseid müüva Lafarge Roofing OÜ klienditeenindusjuht Avo Nurming läbimõtlematutele lahendustele.
Erinevalt Seebergist peab Nurming ikkagi paremaks läbiviikude kavandamist ja tegemist juba katuse ehitamise ajal. Siis saab läbiviigu terve katusega kooskõlas paremini läbi arvutada. Samuti jäävad siis ära soojustuse, tuuletõkke ja aurutõkke katkestamised. "Eriti puudutab see antenni läbiviike katuse kandekonstruktsiooni juures," lisab ta.
Valtsplekk-katustele spetsialiseerunud OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla tõdemusel on aga korralikud käsitsi plekist valtsitud läbiviigud jõukohased vaid õppinud meistrile. Asevariandina kõlbab sellistel katustel ka kruvide või neetidega kinnituv läbiviik. Hea läbiviigu eelisteks peab Aedla tugevat kinnitust roovitise külge ja veekindlat täiendavalt tihendatud lahendust.
Ise tehes uuri juhiseid
"Olen näinud erinevaid oma peaga kokkukäkerdatud korstnaümbrusi - aga kui nad peavad, siis miks ka mitte," osutab ta vaimusünnitistele.
Samas on Nurmingu kinnitusel kivikatuste puhul alati võimalus peale katuse valmimist lisada läbiviike - selleks eemaldatakse üks või kaks katusekivi ja avad täidetakse plastikust läbiviiguelemendiga. Näiteks 125x160 mm katusekivi asendamisega läbiviiguelemendiga saab hakkama iseseisvalt igaüks. Isetegijal soovitab ta leida eelnevalt lahendusjuhis või külastada katusefirmade kodulehekülgi.
Teisalt soovitab Seeberg teha katusesse läbiviike võimalikult vähe - siis jääb ka potentsiaalseid lekkekohti vähemaks.
Näiteks Euroopas on tavaks koondada erinevad korstnad ühte traditsioonilist kivikorstnat meenutavasse koondelementi. Veel jääb võimalus viia ventilatsioon majast välja hoopis seina kaudu.
Aedla sõnul tuleb eriti plekist suitsukorstnate läbiviikude juures tagada ka tulekindlus. Tulekindluse nimel tuleb puitkonstruktsioon eraldada tulekindla villaga ja korsten peab olema eelisoleeritud.
Karl Õiger
TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline professor
Läbiviikude ise tegemisel tuleb ikka eelnevalt uurida, millistel katustel ja kuidas kasutatakse erinevaid läbiviiguelemente.
Kui hakata tegema omast tarkusest, pole kindel, kas see läbiviik ka pidama jääb. Mõningaid läbiviike peale katuse valmimist teha enam ei saagi.
Erinevaid ülekatteid ja ülespöördeid on tagantjärele väga keeruline teha.
Seega tasub igal juhul eelistada tegemist katuse ehitus -ajal.
Pane tähele
*
Eelista läbiviikude tegemist katuse ehitamise ajal.
*
Püüa läbiviigud (va antennid) võimalusel koondada ühte korstnaelementi.
*
Läbiviikude lisamisel püüa lasta neid teha katusepaigaldajal.
*
Läbiviikude isetegemise eel tutvu oma katusetüübile sobiva läbiviigu lahendusega.
*
Jälgi, et katusepinna ja läbiviiguelemendi ning läbiviiguelemendi ja korstna/antenni vaheline ala oleks veetihe.
*
Isetegemisel taasta aurutõke, soojustus ja tuuletõke.
*
Plekist suitsukorstnate puhul eelista eelisoleerituid, kasuta tulekindlat villa.
Mis on mis
Läbiviik:
*
suitsukorstna, ventilatsioonikorstna, kanalisatsiooni tuulutuskorstna või antenni katusepinnast läbimineku koht. Eeldab suuremate avade puhul tugikonstruktsiooni.
Remont, kivikatus. Keraamilistest savikividest katus on võrreldes teiste katusetüüpidega vanim ja järeleproovitult pikaealisim.
Äripäev 05.03.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee
Sarnaselt savipõletamise oskusega on ka põletatud savikividest katus mitu tuhat aastat vana nähtus.
Eestiski on kivikatuseid edukalt viljeldud üle seitsmesaja aasta. Kohalikes telliselöövides kõrvu valmistatud nn munga-nunna tüüpi katusekivid, kus kahe alumise poolsilindrikujulise kivi peale toetus kummuli kolmas kivi, on tänapäevalgi linnasüdamike või mõisate juures veel kohatavad.
Erinevalt teistest tänapäeva katusetüüpidest kivikatused Katuse ABC müügimehe Janek Maidla sõnul ei roosteta ega kõdune. Lisaks kipub sellise katuse iga olema võrreldav hoone elueaga. Võrreldes plekk-katusega ei kahjusta kivikatust happevihmad ega meresoolane tuul.
Erinevalt plekk-katusest, mis vihma käes trummeldab ja tuule käes koliseb, summutab kivikatus igasuguse müra. Liiatigi ei lase selline katus sooja ilmaga katusealust üle kuumeneda ning maha jahtub ka aeglaselt.
Konstruktsioon olgu tugev
Teisalt on kivikatus ka raskeim, mistõttu selle ehitamine eeldab maja katusealuse turvise erilist konstruktsiooni. Lisaks peab aluskonstruktsioon Maidla kinnitusel olema tõeliselt täpne. Kivikatuse tegemisel, eriti aga teiselt katuseliigilt kivikatusele üleminekul tuleb katuse kandekonstruktsioon lasta inseneril korralikult läbi arvutada.
Erinevalt teistest katuseliikidest peab Wieneberger ASi tehase juhataja Risto Koppeli kinnitusel kivikatusel olema sarikate ristlõige paksem, samm tihedam, samuti peavad olema tugevdatud sõlmede kinnitused.
"Üldjuhul ei tohi roovitis olla väiksematest kui 50 × 50 mm läbimõõduga laudadest," hoiatab Koppel.
Kui katusekivide enda raskus moodustab koormusest umbes veerandi, tuleb ülejäänud raskusevaru jätta tuulekoormusele ja lumeraskusele.
Tema kinnitusel kehtib katusekivide puhul reegel, et kivi tuleb kinnitada, kui sellele mõjuv tuule imemisjõud on suurem kivi kaalust.
Kõiki kive ei tule kinnitada
Ehkki praktikas ei hakata iga katuse katusekivile tuule imemisjõudu arvutama, kehtib üldiselt põhimõte, et kinnitatakse kõik äärmised kivid katuse harjal, külgedel, neelul ja räästas. Samuti tuleb katusekivid kinnitada Koppeli seletusel läbiviikude, katuseakende, korstnate ja luukide ümber.
Samas tuleb tema sõnul näiteks üle viiekümnekraadise kaldega katuste puhul kinnitada kõik katusekivid. Eriti kehtib see tuulises piirkonnas olevate katuste ja mansardkatuste külgosade suhtes.
Kui varem kinnitati katusekivid traatkinnitustega, siis tänapäeval kasutatakse klambreid, mille suurus ja kuju varieerub reakivide ja erikivide vahel. Näiteks erinevalt betoonkividest keraamilistel kividel kruvisid ja naelu ei kasutata.
Traate kasutatakse veel vaid arhailiste munga-nunna kivide korral.
Samas paneb Koppel katusetegijatele südamele, et vasest traatkinnitus seotaks kindlasti ümber roovi, mitte ei riputataks tsinknaela või ‑kruvi külge, kuna vase ja tsingi reaktsioonil lakkab kinnitus peagi olemast.
Katust tuleb ka tuulutada
Lisaks on kivikatuse puhul oluline ka selle tuulduvus. Kivialune ja -pealne temperatuur peavad olema ühesugused - nii jääb ära hiljem kivi murendavalt jäätuva kondensaadi teke.
Nagu teistegi katuseliikide puhul, tuleb ka kivikatusele tänapäeval ette näha korralik tuulutus, aluskate ja korrektsed läbiviigud; katusekorruse puhul ka eeskujulik soojustus ja aurutõke.
Teisalt on kivikatust suhteliselt lihtne hooldada: tarvis on aastas üks-kaks korda pühkida maha praht ja vaadata, kas kõik kivid on terved.
Kuna kivikatus on tükkmaterjal, on selle katkise kivi asendamine vähekulukas. Liiatigi ei koori ülisuurte tormide korral tuul sarnaselt plekk-katusega kogu katet maha, vaid "näksab" siit-sealt.
Veelgi enam - tulekahju järel on kivikatuse kivid uuesti kasutatavad.
Kommentaar
Karl Õiger
TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline professor
Kivikatused on soliidsed ja pikaealised, kuid rasked - kuni 50 kilogrammi ruutmeetrile.
Probleemiks on tihedus, kui ebapiisava kivi ülekatte tõttu tuiskab lumi sisse, samuti vanade katuste läbivajumine. Tänapäeval on nõutav aluskate, et juhtida ära kondensatsioonivett. Lisaks peab olema alusroovitis laitmatu.
Tasub teada
Katus on savi nägu:
*
Keraamilise katusekivi tooraineks on savi, liiv, vesi ja baariumkarbonaat (BaCo3)
*
Katusekivi tooni määrab savi kaevandamise koht ja kiht
*
Kivikatuse minimaalne kalle peab olema 18 kraadi
*
Kivikatus nõuab ülitugevat aluskonstruktsiooni
Hinna vormib katus:
*
Ühte katuse ruutmeetrisse läheb 10-16 kivi
*
Katusekivi ruutmeeter maksab 150-260 krooni olenevalt tüübist
*
Katusekivi hind moodustab jämedalt ainult pool kuni kaks kolmandikku kogu katuse hinnast
*
Katusekivide hinnale lisandub klambrite ja muude eritarvikute hind ja paigalduse hind
*
Katuse hinda mõjutab ka katuse keerukus
Trepikoja remont, koridori, maalritööd, ühistu, siseviimistlus, pahteldamine, värvimine, maja ehitus, korteri remont, ehitustööd, paigaldus, katuse, fassaadi, trepikoja, koridori, ühistu, korteriühistu, põranda, seinte, parketi, kipsi, kipsplaadi, maalritööd, värvimine, lihvimine, laua, laudise, kipsitööd, põrandatööd, soojustamine, siseviimistlus, viimistlemine, renoveerimine, remonditööd, ehitus, remont
|
|
 |
|
|
|
|
